Sel aastal viis Harku vald läbi segaolmejäätmete sortimisuuringu, mille käigus analüüsiti tüüpilisi segaolmejäätmeid, mis pärinesid eramajade, korrusmajade ja ettevõtete konteineritest.

 

Jäätmete liigiti kogumine on kohustuslik kõikidele kodumajapidamistele Eestis. Liigiti kogutud jäätmeid on võimalik ära anda kodu ukselt jäätmevedajale, viia avalikku kogumispunkti, jäätmejaama või toidujäätmeid kodus kompostida. Ideaalses maailmas peaks segaolmejäätmete hulgast vastu vaatama ainult sinna kuuluvad jäätmed ehk mähkmed, tolmuimejakott, vatt, väga määrdunud pakend (nt õline heeringakarp), vettinud või määrdunud paber ja papp, kassiliiv, sigaretikonid, küpsetuspaber, kunstlilled, küünlad jne. Kahjuks vald igaühe konteinerit kontrollima ei jõua, seega tegime sel aastal segaolmejäätmete sortimisuuringu, mille käigus analüüsiti tüüpilisi segaolmejäätmeid, mis pärinesid nii era- ja korrusmajade kui ka ettevõtete konteineritest. Sortimisuuring toimus neljal uuringuperioodil ehk talvel, kevadel, suvel ja sügisel. Uuringu eesmärk oli välja selgitada segaolmejäätmete liigiline koostis ja eri jäätmeliikide osakaal. Segaolmejäätmete koostisest oleneb, kui suur on selle taaskasutus (ringlussevõtu) potentsiaal. Samuti on võimalik tulemuste põhjal hinnata, millises vahekorras on rakendunud jäätmehierarhia printsiibi põhiastmed – jäätmetekke vältimine, jäätmete taaskasutamine (sh ringlussevõtt), jäätmete ladestamine. Uuringu tulemuste põhjal saab teha järeldusi ka liigiti kogutud jäätmete kogumissüsteemi toimivusest Harku vallas. Uuring võimaldab hinnata olmejäätmete kogumise (sh liigiti kogumise) efektiivsust ja tulemuslikkust ning saadud andmed on hea alus jäätmekäitluse edasisel kavandamisel.

 

 

 

Millest kõnelevad arvud?

 

Räägime arvudest. Millist jäätmeliiki segaolmejäätmete hulgas kõige rohkem oli?

Sortimisuuringu koondtulemuste põhjal võib öelda, et kõige suurema osakaalu moodustavad analüüsitud segaolmejäätmetes plast (21,65%), paber ja papp (21,53%), biojäätmed (20,10%) ja muu põlev materjal (mähkmed ja hügieenisidemed, kumm, vatt, tolmuimejakoti sisu) (19,61%). Mähkmete osakaal muu põleva materjali hulgas oli suhteliselt suur (7,69%). Tekstiili- ja rõivajäätmete osakaal segaolmejäätmetes kõikus uurimisperiooditi, olles keskmiselt siiski suhteliselt suur (6,95%).

 

Sortimisuuringu kohaselt oli pakendijäätmete osakaal analüüsitud segaolmejäätmetes keskmiselt 39,63%. Plastpakend moodustab ligikaudu poole (53,62%) segaolmejäätmetes sisalduvatest pakendijäätmetest. Teine suurema osakaaluga pakendijäätmete liik segaolmejäätmetes on paber-kartongpakend (29,11%). Kui biojäätmete osakaal oli segaolmejäätmetes suhteliselt väike, siis vastavalt oli pakendijäätmete osakaal suhteliselt suur. Klaaspakendi vähesem sisaldus segaolmejäätmetes viitab sellele, et selle pakendi liigiti kogumine on vallas parem kui plast- ja paber-kartongpakendi liigiti kogumise tase. Kas see viitab vajadusele pakendijäätmete, eelkõige plast- ja paber-kartongpakendi, liigiti kogumist arendada? Kuidas saab vald pakendite liigiti kogumist veel paremini arendada? Oleme üle valla rajanud 13 jäätmemaja, kuhu saab viia pakendeid, samuti on umbes 70 avalikku pakendipunkti. Korraldatud jäätmeveo raames on võimalik pakendeid ära anda kodu ukselt jäätmevedajale, nt 150-liitrise kilekoti üleandmine jäätmevedajale maksab 26 senti, niisugusest kotist piisab majapidamisele paariks nädalaks, seega tasub mõelda sellise mugavusteenuse tellimisele.

 

Puulehed segaolmejäätmete konteineris

 

Biojäätmetest moodustas suurema osa (69,02%) köögi- ehk toidujäätmed ning aiajäätmed moodustasid biojäätmetest 30%. Seega võib öelda, et aiajäätmete osakaal on segaolmejäätmetes siiski veel suur. Aastaaegade võrdluses võib esile tuua biojäätmete osakaalu kõikumise, mis tuleneb eelkõige aiajäätmete sisalduse erinevuses analüüsitud jäätmetes. Aiajäätmete osakaal oli suur kevadisel, suvisel ja eelkõige sügisesel uurimisperioodil, mis viitab sellele, et segaolmejäätmete konteinerisse pannakse nii puulehti (eriti palju oli sügisesel uurimisperioodil) kui ka muid aiajäätmeid. Selline tulemus on väga kurb – miks pannakse puulehti segaolmejäätmete hulka, kui puulehed ja muud aiajäätmed saab viia Tabasalu jäätmejaama, tellida eraldi äraveo jäätmevedajalt või kõige lihtsam variant – oma aias kompostida. Endiselt on segaolmejäätmete hulgas ka palju toidujäätmeid, kuigi kõikidel kinnistutel on kohustus neid liigiti koguda ja üle anda jäätmevedajale või kinnistul kompostida. See nõue on kõikidel kinnistutel täidetud, kuid siiski jõuavad toidujäätmed valesse kohta. Milles võib probleem olla? Kas ei viitsita toas liigiti kogutud toidujäätmeid viia kompostrisse? Kas on jäätmevedajaga sõlmitud biojäätmete äraveo leping, aga reaalsuses toidujäätmeid liigiti ei koguta ja üle ei anta, vaid makstakse lihtsalt tühjendust? Selle  väljaselgitamiseks tõhustame uuel aastal järelevalvet ja jäätmevedajalt saadud info põhjal hakkame klientidega personaalselt ühendust võtma.

 

Jäätmete liigiti kogumise tõhusust markeerib ka ohtlike jäätmete ja elektroonikaromu (elektri- ja elektroonikaseadmed) osakaal segaolmejäätmetes. Ohtlike jäätmete (värvi-, laki- ja õlipurgid, ravimid jms) sisaldus analüüsitud jäätmetes oli väike. Keskmiselt oli ohtlike jäätmete sisaldus 0,18%. See näitab, et ohtlike jäätmete liigiti kogumise korraldus ja elanike teadlikkus on rahuldaval tasemel.

 

Katkise fööni koht ei ole olmejäätmete hulgas!

 

Suvisel uuringuperioodil oli suurem tekstiili- ja rõivajäätmete osakaal. Elektroonikaromu (segaolmejäätmetes leidus eelkõige väikeelektroonikat) osakaal kõikus samuti suhteliselt palju eri uuringuperioodidel, olles suurim suvel. Elektroonikaromu osakaal oli keskmiselt ligikaudu 1%, mis on mõnevõrra suurem, kui varasemate Eestis tehtud segaolmejäätmete sortimisuuringute tulemused on näidanud (nt üle-eestiline sortimisuuring, Tartu sortimisuuring). Segaolmejäätmetes sisaldus peamiselt väikesi elektri- ja elektroonikaseadmeid (elektrilised mänguasjad ja kodumasinad), mis näitab seda, et inimeste teadlikkus selliste seadmete eraldi kogumisest vajab suurendamist. Selleks et katkine föön ja väikeseks jäänud riiete kott ei peaks paar kuud kodus ootama jäätmejaama minemist, on võimalik need viia jäätmemajja, kus käiakse palju tihedamalt ehk jäätmemajja pakendeid ära viies saab ka katkisest föönist ja muust väikeelektroonikast ning kasutuskõlblikest riietest vabaneda.

 

Sortimisuuringu korraldas Jäätmeanalüüsid OÜ maksumusega 9699 eurot.

 

Aitäh kõigile, kes korralikult sordivad!

 

Kui sa veel jäätmeid ei sordi, uuring näitab, et teid on palju, siis palun tutvu kodulehel jäätmemajanduse infoga, mida tuleb liigiti koguda, kus asuvad avalikud pakendikonteinerid ja jäätmemajad, kuidas saab jäätmevedajalt tellida pakendite äravedu jne. Oled kogu infoga tutvunud, aga tekivad mõned küsimused, siis võta ühendust keskkonnaspetsialist Brigita Permiga (e-post brigita.perm@harku.ee või tel 5880 1238).

 

Sortimisuuringu ja rohkem infot leiate https://www.harku.ee/jaatmemajandus.

 

Brigita Perm, valla keskkonnaspetsialist