Märka enda rolli elurikkuse hoidmisel
Elurikkuse hoidmisele saab igaüks oma valikute ja teadlike tegudega kaasa aidata ja vastutasuks sellest kasu lõigata, sest loodusest saame kõik eluks vajaliku – toidu, vee, hapniku, materjalid ehituseks ja riieteks, kütused, ravimid, aga ka vaimseks terviseks vajaliku rahu ja vaikuse. Vaid kaitsealadel looduse hoidmisest ja kaitsmisest ei piisa.
Kui loodussõbralik on sind kodukoht?
Tartu Ülikooli välja töötatud rakenduse „Rohemeeter" abil saad teada, kui loodussõbralik on sind ümbritsev maastik ning mida saad ümbruskonna elurikkuse heaks ise ära teha.
Mida saame ise ära teha?
Mõned näited sellest, kuidas igaüks saab loodust hoida, on koondatud plakatile „Hoia, mida armastad!" - see on ka Eesti looduskaitse 110 juubeliaasta tunnuslause.
Lae alla eestikeelne plakat või venekeelne plakat
Üks lihtne ja palju vastukaja saanud soovitus aiapidajale on jätta osa murust oma koduaias niitmata. Niitmata murulapid aitavad suurendada liigirikkust ja toetada tolmeldajaid. Teavita mõnes metsikuma välimusega aianurgas elurikkuse hoidmisest ka naabrit ja möödakäijat ning tähista niitmata rohulapp siltide „Hoian siin elurikkust!" või „Ma ei ole laisk – hoian siin elurikkust!" abil. Sildid, mille leiab Keskkonnaameti kodulehelt ja Facebookist, saab igaüks ise välja printida ja kinnitada sobivale alusele oma aias.
Veel võimalusi elurikkuse hoidmiseks:
- Õpi tundma liikidele olulisi elupaiku, et osata neid märgata ja hoida;
- kasvata peenras, rõdukastis ja aiaservades rohkelt ja pikalt õitsevaid taimi, need pakuvad toitu mesilastele, kimalastele ja liblikatele;
- korja loodusest meie niiduliikide seemneid ning kasvata neid oma aias. Iga ruutmeeter kodumaiste õitsevate lilledega on tükike meie oma loodust;
- paigalda aeda lindude pesakaste ja putukahotelle;
- elurikkust soosib niitmata aianurk, kõdunev puutüvi, vana kiviaed, lehehunnik, oksakuhil ja sammaldunud kivi;
- hoia väikseid veesilmasid – lombid, tiigid, kraavid, ojakesed on olulised paljudele liikidele nii elupaigana kui joogikohana;
- põõsad ja hekid pakuvad lindudele pesitsus- ja varjepaiku;
- kasuta sünteetiliste taimekaitsevahendite asemel looduslikke, nt nõgesevett;
- ära sõdi umbrohuga seal, kus see sind ei sega – naat, võilill, ohakas ning paljud teised tülikaks peetud liigid on tolmeldajatele ja teistele putukatele väga olulised.
Lae alla eestikeelne plakat või venekeelne plakat
Oluline on ka see, et elurikkust väärtustav mõtteviis jõuaks koduaedadest ka avalikku ruumi. Kohalikud omavalitsused saavad kujundada haljasalasid nii seal kasvavad, kas täielikult või osaliselt niidutaimed, mis vajavad niitmist vaid paaril korral suve jooksul. Nii saame elurikkusele kaasa aidata ka linnaruumis.
Uus mullastrateegia
Euroopa Komisjon avaldas 17. novembril 2021.a uue Euroopa Liidu mullastrateegia aastani 2030. Strateegia on osa ELi elurikkuse strateegiast aastani 2030 ning on ajendatud Euroopa rohelise kokkuleppe raames seatud keskkonna, kliima- ja elurikkuse eesmärkidest.
Muld on kõikide toiduahelate ja maapinna elurikkuse aluseks. Seetõttu on mullastrateegia eesmärkideks 2030. aasta vaates kaitsta muldade viljakust, vähendada erosiooni ja taastada degradeeritud muldasid, võidelda kõrbestumisega, taastada elurikkust, siduda kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja parandada pinna- ja põhjavee seisundit. Üldiseks eesmärgiks on, et kestlikud mulla majandamise tavad saaksid 2030. aastaks uueks standardiks.
Harku valla näited
- Tibutare tammik
Harku valla väravas ehk Rannamõisa tee ääres asub Tibutare tammik, mis erineb teistest "EV 100 tamme" raames istutatud parkidest puid ümbritseva kauni lilleniidu poolest. Lilleniit tammepuude vahel vormib tänava, kergliiklustee ja maantee vahelist ruumi ja toob praegu veel väikeste tammepuude ala esile. Lisaks tänavaruumi mitmekesistamisele ja pilgupüüdmisele on niidul ka praktilisem eesmärk – ligi ühe meetri pikkused puud jäävad puutumata võimalikest trimmerikahjustustest. Kuni puud kasvavad, annavad tooni sini-valgeõielised külvatud niidutaimed, mille värvigamma sobib valla sümboolikaga. Tervikuna läbi kuue istutusala paikneb paralleelselt teega ala keskelt 1/3 osas siniste õitega taimede viirg ning alade ääri toetab ja toob sinise värvi esile 2/3 osakaaluga valgeõielised taimed. Külvatud niidutaimede seemnesegu koosneb enamasti looduslikest õistaimedest. Aja jooksul satub kindlasti sellele suurele alale heintaimi nii seemnete tuullevi kui ka pinnases leiduvate juurte abil. Lilleniidu ala niidetakse üks kord aastas sügisel vikatiga.
- Peaministrite tammik
Tabasalu keskuses asub peaministrite tammik, kuhu on istutatud nelja peaministri poolt tammed, mida ümbritseb lilleniit koos kultuur-ilutaimedega. Tammede ja lilleniidu vahel on võimalik jalutada mööda kõnniteed ning ilu nautida pingil istudes. Lisaks erinevatele niidutaimedele, mis pakuvad silmailu kogu suvi, on istutatud veel erinevad laugud, kassinaeris, putked, verev kukehari, mailane, jne. Lilleniidu ala niidetakse üks kord aastas sügisel vikatiga.