Gaasi õnnetused

Allikas: Päästeamet

Väga paljudes Eesti kodudes on kasutusel majapidamisgaas. Gaasi kasutatakse toidu tegemiseks, vee soojendamiseks, majade kütmiseks. Gaasi laialdane kasutamine on tingitud selle suhtelisest odavusest, võrreldes elektriga. Samas on gaasiseadmete kasutamine mitmeti ebamugavam ja ka ohtlikum. Gaas on väga tule- ja plahvatusohtlik, lekke korral võib põhjustada inimese lämbumist. Gaasiseadmete paigaldamiseks on kehtestatud ranged nõuded ja nende mittetäitmine on ohtlik eeskätt selle kasutajale.

Majapidamisgaasina on meil kasutusel kaks erinevat gaasi - maagaas ning vedelgaas.

 

Ohuolukorrad

Võimalikud avariiolukorrad ja õnnetused gaasitorustikuga:

  • gaasi leke hoonetes;
  • gaasitorustikule mehhaanilise vigastuse tekitamine;
  • gaasivarustuse katkemine;
  • gaasi leke väljaspool ehitisi;
  • gaasirõhu järsud muutused võrgus;
  • gaasi kontrollimatu süttimine;
  • plahvatus gaasivõrku ühendatud hoonetes;
  • tulekahju gaasitorustiku kaitsetsoonis või selle ümbruses.

 

Tegutsemine gaasiavarii korral

Oluline on järgida gaasiseadmete kasutusjuhendeid, gaasiettevõtete ettekirjutisi ning mitte muutuda hooletuks gaasiseadmete kasutamisel.

Kõige sagedasemaks gaasiavariiks on leke, selle võivad põhjustada:

  • seadmete vale paigaldus;
  • vead kasutamisel;
  • hooletus;
  • jms.

Gaasileke iseenesest veel õnnetus ei ole, seda nimetatakse avariiliseks olukorraks, mis võib põhjustada õnnetuse, kui edasine tegevus ei ole õige.

Vedelgaasi (PROPAAN) ballooni ostmisel veendu, et gaasimüügi ettevõte pakub omaltpoolt operatiivset teenust gaasiavarii korral.

Hangi maagaasi (metaan) tarnija/käitleja kontaktid (nt infonumber avarii korral) ning veendu, et spetsialistid on vajadusel kättesaadavad.

Juhenda pereliikmeid (eriti lapsi), kuidas käituda gaasiavarii korral.

 

Mis on maagaas?

Maagaas jõuab Eestisse Venemaalt mööda pikki torustikke ning jaguneb siin erinevate kasutajate vahel. Vedelgaas on aga kogutud mahutitesse ja selle jaotamine toimub balloonide abil või siis on suurematesse elamurajoonidesse paigaldatud maa-alused gaasimahutid, kust edasi jaotub gaas torustikke mööda. Seega peab teadma, et balloonides olev majapidamisgaas on vedelgaas, aga torudest saadav gaas võib olla sõltuvalt piirkonnast nii vedel- kui ka maagaas.

Maagaasi peamine koostisaine metaan on värvitu ja lõhnatu, äärmiselt kergesti süttiv gaas - süttimine võib toimuda leegist, sädemest, soojusest. Võimalik on gaaside plahvatus õues, ruumides, kanalisatsioonis jm. Plahvatus võib toimuda, kui ruumist on gaasiga täidetud 5-15 % ning see süttib.

Maagaas on õhust kergem gaas, mistõttu lekke korral hakkab ta õhuga segunedes kõrgemale tõusma, kuid alati tuleb arvestada, et ventilatsiooni või õhuvahetusega kaasnevad õhuvoolud võivad viia gaasi ka külgsuundades. See tähendab, et üldiselt on lekke korral ohus ülevalpool olevad korterid ja muu, kuid gaas võib liikuda ka kõrvalasuvatesse ruumidesse.

Maagaas avaldab inimesele peamiselt lämmatavat mõju. Mürgisuselt see eriti ohtlik ei ole - on kergelt narkootiline. Kui umbes 10% ruumist on täidetud gaasiga, põhjustab see unisust ning on võimalik ka peavalu ja halb enesetunne. Kui gaasi hulk kasvab 20-30%-ni, kaasneb sellega ohtlik hapnikupuudus, mis võib kaasa tuua lämbumise.

 

Mis on vedelgaas?

Vedelgaasi peamiseks koostisaineks on propaan. Nagu metaan, nii on ka propaan värvitu ja lõhnatu gaas, mis on väga kergesti süttiv ning plahvatav. Propaan on plahvatusohtlik, kui 2 – 11 % ruumist on täidetud gaasiga. Plahvatuse võib põhjustada isegi staatilisest elektrist tingitud säde. Otseselt mürgine propaan ei ole, kuid suures koguses õhku sattudes võib ta seoses hapniku hulga vähenemisega põhjustada lämbumist. Sisse hingates võib tekitada unisust, iiveldust, halba enesetunnet, peavalu ja nõrkust.

Propaan on õhust raskem ja seetõttu vajub gaas lekke korral madalamatesse kohtadesse – ruumi põrandale, süvenditesse, keldritesse, kanalisatsioonikaevudesse jne. Seetõttu on lekke korral ohus peamiselt alumised korterid, keldrid.

Et inimene saaks aru, kui gaas lekib, on majapidamises kasutatavatele gaasidele lisatud väikeses koguses lõhnaaineid. Lõhnaained teevad gaasi selgesti haistetavaks. Kui gaasileke on maa-aluses gaasitorustikus ja gaas tõuseb läbi pinnase maapinnale, on odorandid filtreerunud ja iseloomulik lõhn kadunud, mistõttu gaasisisalduse avastamine õhus on võimalik ainult gaasianalüsaatoriga.

Gaasiplahvatusele on iseloomulik, et plahvatuse hetkel sumbub ka tuli, mis plahvatuse tekitas. See tähendab, et harilikult ei teki peale gaasiplahvatust tulekahju. See on tingitud kahest asjast – esiteks toimub plahvatus väga lühikese hetke jooksul, teised ruumis olevad esemed ei jõua veel süttida ning põlenud gaas ise kustub kohe. Teiseks tekitab plahvatus ruumis nii kõrge rõhu, et see summutab leegid. Tekkiv rõhk on piisavalt kõrge ja purustab kõige nõrgemad konstruktsioonid ning gaasid pääsevad välja.

Plahvatuse mõju vähendamiseks paigaldatakse gaasirajatistes uksed, aknad ja luugid selliselt, et nad avaneksid väljapoole ja laseksid sel moel plahvatusgaasid välja. Samuti tehakse vahelaed kergpaneelidest ning suurendatakse klaasitud pindu. Kui samad tingimused on täidetud ka teistes ruumides või hoonetes, kus kasutatakse gaasi, on plahvatuse tagajärjel tekkivad purustused väiksemad. Kui ruumis on gaasileke, kuid ei ole kokkupuudet süüteallikaga, siis tekib seal mingil hetkel küllastunud segu (gaasi on liiga palju ja hapnikku liiga vähe), mis ei ole enam süttimisohtlik.