Metsa- ja maastikutulekahjud

Allikas: Päästeamet

Tulekahju avastanud isik on kohustatud:

  • teatama viivitamatult häirekeskusele (hädaabinumbril 112), kus tulekahju on puhkenud ja mis põleb, nimetama oma perekonnanime ja teate andmiseks kasutatava telefoninumbri ning vastama päästekorraldaja esitatud küsimustele;
  • hoiatama ohtu sattunud inimesi;
  • võimaluse piires asuma tuld kustutama või tule levikut tõkestama.

 

Päästemeeskonna sündmuskohale saabumisel informeerib tulekahju avastanud isik pääste-tööde juhti:

  • tulekahju tekkekohast ja ulatusest;
  • võimalikust ohust inimestele või koduloomadele;
  • muudest tulekahjuga kaasneda võivatest ohtudest (hooned jne).

Koduses majapidamises:

  • lülita sisse raadio (soovitavalt patareidega) ning seadista see Vikerraadio kanalile, võimaldamaks saada operatiivset informatsiooni metsatulekahju leviku kohta;
  • vii ära süttimisohtlikud esemed (aiamööbel, aiatelgid, küttepuud jms) või kata korralikult kinni (võimalusel kasta kaetud kohad märjaks);
  • sule aknad ja uksed ning ventilatsiooniseadmed (vähenda tuuletõmmet majas);
  • sule kõik gaasiseadmed (soovitavalt peaventiil);
  • jälgi, kas suitsu on imbunud tubadesse (vajadusel tihenda aknaid ja uksi märgade kaltsudega);
  • väärtesemete (mis ei karda vett) peitmiseks kasuta ämbreid, vanne või basseine (et vältida esemete kokkupuutumist veega, kasuta veekindlaid hermeetilisi kotte – uputa raskusega);
  • TÄHELEPANU! Erakordselt suure tuleohu korral valmistu evakueerumiseks. Ära unusta kodu- ja lemmikloomi.

 

Õnnetuspiirkonnas viibijatele

Kui suudad leida esmase kustutusvahendi, siis püüa alustada kustutustöödega, sellest on kindlasti abi tuleleviku piiramisel.

Kui avastatud põlengu puhul on tegu ladvatulega või on pinnatuli lootusetult suureks paisunud, võid selle kiiremaks likvideerimiseks siiski oma panuse anda, tehes peale päästeteenistuse teavitamist tuleluuret:

  • selgita välja, kuhu liigub tuli kõige kiiremini (front, mis asub üldjuhul põlengust allatuult);
  • püüa hinnata põlenguala suurust;
  • kui tulekahju lähipiirkonnas paikneb inimesi, teavita neid ohust;
  • leia päästetehnikale sobivad juurdepääsuteed;
  • mine päästjatele vastu;
  • anna päästemeeskonnale sulle teadaolevast infost kiire ülevaade.

 

Ohutus kustutamisel:

  • nailonist või muust kergesti süttivast materjalist riideid kandes hoia tulest eemale;
  • taganemistee olgu alati läbimõeldud – juhuks, kui põleng peaks hüppeliselt arenema;
  • ära jäta oma vara (näiteks autot) tule suhtes allatuult;
  • maatule korral liigu nagu soos – järgmist sammu astudes ole kindel, et ei vaju läbi pinnase;
  • ladvaleeki kohates hoia sellest võimalikult kaugele.

 

Esmakustutusvahendite kasutamine

Kui olete avastanud tulekahju, siis enne igasugust tegutsemist tuleb kindlaks määrata tuule suund. Tulekahju suhtes ei tohi viibida allatuult.

Erinevate metsatulekahju liikide puhul erinevad ka nende kustutamiseks kasutatavad kustutusmeetodid.

Pinnatule korral on lihtsaimaks ja kättesaadavaimaks esmaseks vahendiks puuoksad. Murra või raiu umbes enda pikkune võimalikult tihe oks (sobilikum okaspuu). Kustuta tuld seda lämmatades, liikudes mööda tulejoont ja tehes pühkimisliigutusi piki tulejoont, suunaga põlenguala keskpunkti poole. Ära vehi ega nö "materda" tuld – nii annad sa tulele hapnikku juurde ning raskendad sellega kustutustöid, samas väsitad ennast.

Käepärastest kodusleiduvatest vahenditest (näiteks kulupõlengu korral) võib kasutada veel raudreha, labidat. Vee kasutamise võimalusel võiks teiste võimalike majapidamises leiduvate anumate seast valida kastekannu, mille abil on võimalik tulemuslikumalt ning ökonoomsemalt vett kasutada.

Maatule korral on vaja kustutamiseks rohkelt vett. Et kustutusvesi kiiremini tulekoldeni jõuaks, on vaja tulekolle lahti kaevata.

Ladvatule korral ära püüa esmaste kustutusvahenditega kahjutule vastu astuda, vaid jookse võimalikult kiiresti ohutusse kaugusesse.

 

Kui oled tulelõksus

Kui sa ei suuda tule eest ära joosta, siis püüa peita ennast tiiki, lompi või muusse veekogusse või jahuta pead ja ülakeha märgade riietega;

Kui veekogu ei ole ümbruses:

  • otsi maastikul või metsas varjuline koobas;
  • varju kivide (kaljud, kivihunnikud jne) taha;
  • heida pikali ja kata oma keha märgade riietega või pinnasega (muld).

Kui ei jätku enam värsket õhku (oled ümbritsetud vingu ja suitsuga), siis heida pikali ning kaitse oma kopse kõrvetava kuumuse eest. Võimalusel pane märg riie suu ette, et jahutada ja puhastada sissehingatavat õhku.

 

Pärast tulekahju

Ära unusta abistada oma naabreid ja teisi inimesi, kes võivad vajada erilist hoolt ja abi – invaliidid, eakad jt piiratud teovõimega inimesed.

Osuta vigastatuile esmaabi (põletushaavad, vingumürgitus jne).

Ole ettevaatlik, kui kõnnid põlenud maastikul või metsas. Kuumad kohad pinnases võivad uuesti süttida.

Esmalt kontrolli hoonete pööninguid ja katusepindu. Kui leiad sädemeid või hõõguvaid tükke, kustuta need viivitamatult. Hiljem otsi läbi kõik ruumid ning süttimisohtlikud kohad, et veenduda tuleohu puudumises.

Teavita asjaosalisi hävinenud või riknenud asjadest. Kahjustustest teata nii ruttu kui võimalik oma kindlustusfirmale ja kohalikule omavalitsusele. Hiljem on reaalse kahju ulatust raskem tõestada. Muinsuskaitse all olevate majade omanikud peavad kahjustustest teavitama ka Muinsuskaitseametit.

 

PEA MEELES!

  • Metsas tee lõket vaid selleks ette nähtud tähistatud kohas või omaniku loal.
  • Enne lõkke tegemist uuri kohaliku omavalitsuse õigusakte – tiheasustusalal võib olla   lõkke tegemine keelatud või on määratud, mida lõkkes põletada tohib.
  • Lõke tee selleks ettevalmistatud mittepõlevale alusele või kuivanud taimestikust puhastatud mittesüttivale pinnasele nii, et see ei kujuta ohtu hoonetele, puuriidale, metsale või näiteks turbapinnasele.
  • Lõkkeaseme või grilli ümbrus hoia poole meetri ulatuses puhast süttivast materjalist, et lahtine leek, kõrge temperatuur või sädemed seda ei süütaks. Piira lõkkekoht kivide või pinnasevalliga. 

Lõket (üle 1m) tohib teha ehitistest (majad, kuurid jne.) ja põlevmaterjali hoiukohtadest (puuriidad, lauavirnad jne.) vähemalt 15 meetri kaugusel ja metsast 20 meetri kaugusel.

  • Tule tegemisel jälgi tuule suunda, et sädemed ei langeks hoonele, metsale, kuivanud taimestikule või muule kergesti süttivale materjalile. Kui selline oht on olemas, tee lõket, kui tuule kiirus on alla 5,4 meetri sekundis.
  • Kasta enne tule tegemist kuiv lõkkekoht ja selle ümbrus veega märjaks.
  • Lahtist tuld ära jäta kunagi järelevalveta, lase sel lõpuni põleda, kustuta veega või summuta näiteks liivaga. Lõkke tegemisel tuleb käeulatusse varuda 6-kg tulekustuti, mida võib asendada veeämber (vähemalt 10 l vett). Peale põletamist tuleb lõkkease uuesti süttimise vältimiseks hoolikalt kustutada.
  • Avaliku lõkke tegemine tuleb kooskõlastada Päästeameti kohaliku päästekeskusega.

Allikas: Päästeamet