Kavandatav raieprojekt tekitab palju küsimusi, sest plaanitud metsatööd puudutavad otseselt neid metsaalasid, mis kohalikele ja kaugemaltki tulijatele vägagi tähtsad on.

Oktoobri lõpus tuli kutse Riigimetsa Majandamise Keskuselt (RMK) Suurupi nn merekindluse metsa kuivendussüsteemi renoveerimise ja raiekavade tutvustamisele. Kutsest võis lugeda, et projektlahendus on tehtud kohalike elanike palvel metsa kuivendussüsteemi korrastamiseks, et tagada pinnavee äravool elamupiirkonnast ja et kuivendussüsteemi renoveerimise käigus on kavas teha ka kolm lageraielanki kogupindalaga 5,9 hektarit. Järelepärimise käigus selgus, et kuivendussüsteemide korrastamise aluseks on Munakivi tee Terviserajad ja Veed MTÜ poolt saadetud avaldus 4. augustil 2017, mis oli tegelikult esitatud eesmärgiga merekindluse rajatistel olev haljastus korda saada, teha rajatised nähtavaks, luua olemasolevatele teetammidele terviserajad, puhastada truubid, kuivenduskraavid jne. Soovides lähemalt tutvuda kavandatava projektiga, esitati RMK metsaülemale Jürgen Kusminile järelepärimine, mis tutvustaks eksperthinnangut ja sellele vastavat dokumenti kuivendussüsteemi puhastamise vajalikkusest elamupiirkonnas. Vastusest selgus, et sellekohane dokument puudub, samuti puudus eksperdi hinnang ja ka vastav dokument renoveerimise käigus kolme lageraielangi vajalikkusest.

Maastikuökoloogi eksperthinnang otsustas, et lageraiete ja kuivendussüsteemide rekonstrueerimise kavandamine tuleb peatada. Foto: erakogu

Tuline vaidlus vabatahtlike, elanike ja RMK esindajatega

6. novembril toimus vabatahtlike asjahuviliste, elanike ja RMK esindajate kohtumine. Kavandatav projekt tekitas kohalikes palju küsimusi, sest metsatööd puudutasid neid metsaalasid, mis kohalikele ja kaugemaltki tulijatele on väga olulised. Tegemist on väärtusliku, elurikka looduskeskkonnaga, armsate marja- ja seenemetsadega, Suurupi merekindluse metsa pärandkultuuriobjektid on kogu Eestimaal unikaalsed ja sissejalutatud rajad järjepidevas kasutuses. 

Ka mitmed teavituskoosolekule kohale tulnutest olid asjaga üsna kursis ja avaldasid otsekoheselt oma arvamust. Inimeste rahulolematusest tekkis pingeline vastasseis, oli selge, et enne pimeda tulekut (koosolek toimus vabas õhus metsaäärsel alal) rahuldavate selgituste ja kokkulepeteni ei jõuta. Olukord rahunes, kui loeti ette ja anti üle Suurupi initsiatiivgrupi ette valmistanud koostööettepaneku dokument. Pöördumises sooviti novembrikuu jooksul tutvuda RMK poolt lageraiesse kavandatud eraldiste seisundiga, et teha üheskoos kindlaks, milline on merekindluse metsade praegune seis ning millist hoidmisrežiimi metsad vajaksid.

Suurupi metsad on tunduvalt liigirikkamad ja eripärasemad, kui seni arvatud

Ettepanek oli kaasata oma ala spetsialist eksperthinnangu andmiseks. 21. novembril viis maastikuökoloog Anneli Palo läbi metsavaatluse, olles eelnevalt tutvunud materjalidega (koosoleku videosalvestus, selle protokoll, kirjalik koostööavaldus, kuivenduse rekonstrueerimise ja raiete plaanid, metsa vääriselupaikade andmestik EELIS-is, vääriselupaikade varasemad ekspertiisid jne) ning andmetega Maa-ameti kaardiserverist. Palo koostatud eksperthinnangust ilmneb, et Suurupi metsad on tunduvalt liigirikkamad ja eripärasemad, kui seni arvatud. Suurupi mets oma suhtelise looduslikkusega hämmastab, tõdeb Palo, eri ajastute maakasutuse märgid on sujuvalt sulandunud loodusesse ja moodustavad avastamisrõõmu pakkuva ning visuaalselt efektse ja looduslikult väärtusliku keskkonna.

Antud hinnangu kokkuvõte näeb ette vajadust peatada koheselt lageraiete ja kuivendussüsteemi rekonstrueerimise kavandamine. Selle asemel tuleb läbi viia põhjalik loodus- ning pärandkultuuriväärtuste inventuur kogu alal, mis jääb Munakivi tee ja Ninamaa neemele viiva Erika tee vahele, kirjutab Palo. Loodusuuringute jaoks oleks vaja üks aastaring aega.

Soovime toimida turvaliselt, arvestades loodusväärtusi

Harku valla üldplaneeringu järgi on rohevõrgustiku põhieesmärgiks säilitada bioloogilist mitmekesisust, tagada ulukite liikumisteed ning teisalt ka hoida väljakujunenud inimradu looduses liikumise jaoks. Suurupi elanikud on aktiivselt oma metsa kaitseks välja astunud. 30. novembril korraldas Suurupi selts koosoleku Suurupi ülemise tuletorni muuseumimajas, kus sai osaleda ka üle veebisilla. Rõõmustav on tõdeda, et ka Harku vallavalitsus võtab arvesse Anneli Palo maastikuökoloogilist hinnangut ja toetab Suurupi elanike püüdlusi loobuda merekindluse metsa kinnistutel lageraietest ja kuivendussüsteemide korrastamisest.

Oleme valmis uuteks kohtumisteks projektlahenduse autoritega ja loodame, et merekindluse metsakooslused pakuvad avastamisrõõmu ning jäävad puutumatuks rikkuseks nii praegustele kui ka tulevastele põlvkondadele.

 Zoja Mellov, Suurupi initsiatiivgrupi liige                                                     

Foto: RMK

Suurupi metsas kasvab lehterkukeseen, mida saab korjata ka hilissügisel. Foto: erakogu

Kommentaar

Metsakasvatuslike otsuste tegemisel ei ole mingit seost raiest saadava võimaliku puidutuluga

Esmalt, taustaks, soovime öelda, et RMK on Suurupi merekindluse riigimetsa haldama määratud 2017. aastast. Juba algusest peale on meil tekkinud hea kontakt kogukonna esindajatega ja mõistsime nende soove metsa puhkeväärtuse parandamisel. Paraku selgus pärast detailse ja alal asuvaid loodus- ning kultuuriväärtusi arvesse võtva kuivendusprojekti valmimist, et antud lahendus sellisel kujul vastuvõetav ei ole. Seepärast oleme otsustanud aja maha võtta, et läbirääkimiste käigus vastastikustes ootustes paremini selgusele jõuda.

Antud alast (43 ha) on 72% majandatavat metsa, millest enamik asub kaldakaitsevööndis, alast 12% on vääriselupaikadena range kaitse all, 9% on RMK arvanud majandamisest välja kui kõrge puhkeväärtusega ala ja ülejäänud on mittemetsamaa, st üle viiendikul metsamaas oleme ala loodus- ja kultuuriväärtuste säilitamisega juba arvestanud. Majandatavast metsast (31 ha) on käesoleval ajal raieküpse metsa osakaal 41%  ja ülejäänu on keskealine mets. Kuna metsakasvatuslikke töid antud alal ilmselt tehtud ei ole (ajalooliselt on ala olnud kasutuses militaareesmärkidel), siis noort metsa seal ei leidu. Järgmise kümnendi jooksul jõuab küpsusvanuseni pea kogu antud metsaala. Metsakasvatuslike otsuste tegemisel ei ole mingit seost raiest saadava võimaliku puidutuluga. Märksõnaks on järjepidevus. Metsi on Eesti aladel teadlikult uuendatud juba mõisate perioodil ja uuendatakse ka tulevikus, kuni inimene puitu kui taastuvat loodusvara vajab.

Riigimetsas väljendub järjepidevus arvestuslangis, st iga-aastaselt uuendatava metsa pindala. Arvestuslank omab pikka vaadet tulevikku, et küpset metsa jaguks ka järeltulevatele põlvedele. Kogu Eesti majandatava riigimetsa peale arvestatud number jaguneb juba konkreetseteks iga-aastasteks raiekohtadeks. Piirkondadesse, kus on kõrgem külastuskoormus (nagu ka kõnealune mets), ei sobi suurepindalalised lageraied ja uus raievõte niipea, kui eelnevalt raiutud alal kasvavad puud on saavutanud seaduses ette nähtud miinimumi. Seda arvesse võttes on ka langid Suurupis kavandatud nii, et need ei ületaks väljakujunenud jalgradu ega liituks naabruses eramaal juba teostatud lageraietega.

Kavandatud kolm lanki (5,9 ha) moodustavad ligi viiendiku majandatava metsa pindalast ja on ainsad plaanilised raietööd järgmise kümnendi jooksul (et langile istutatud noor mets jõuaks enne järgmisi raieid vähemalt inimesepikkuseks sirguda). Sellises tempos toimetades jõuaksime viimaste metsaosade uuendamiseni 50 aasta pärast (tegelikkuses veel hiljem, sest kaldakaitsevööndis lageraied lubatud ei ole ja nii on metsade uuendamine seal aeganõudvam) ehk tänased 70−100-aastased metsad on siis 120−150-aastased. See on ajaline mõõtkava, mida me hetke nautides tavapäraselt ei hooma.

Jürgen Kusmin, RMK Lääne-Harjumaa metsaülem

 

Kaks küsimust

Jürgen Kusmin, miks on vaja Suurupis mereäärsel alal metsa raiuda? Arvestades seda, et eraomanik on seal lageraiet juba teinud, siis mida RMK tegevus kaasa toob, kui veel raiet teha?

Raie on vajalik selleks, et tagada antud metsaosa vanuseline ja liigiline mitmekesisus ka tulevikus. Kuna erakinnistud on reeglina väikesed, on eraomanike võimalused raietööde läbiviimisel maastikuplaneerimise põhimõtete rakendamiseks oma kinnistu piires ka väiksemad. Riigimetsa lanke kavandades oleme nende suuruse ja paigutuse valikul eramaa lageda alaga arvestanud nii maastiku esteetilist väärtust kui ka tekkivate avatud alade tõttu võimalikku tulevast tormikahju silmas pidades.

Mis võiks olla alternatiiv lageraiele?

Kolmest võimalikust turberaie liigist ei sobi antud alale aegjärkne raie (st ala raiutakse kahes etapis: esmalt hõredamaks ja pärast uuenemist ülejäänud puud), sest see on kohaldatav tormiheite tõttu ainult männikutes, ja veerraie (kuni metsa kõrguse laiune lageraielank), kus vana metsa juurkonkurents ja piiratud valgustingimused tekkivat metsauuendust pärsivad. Võimalik on kohandada häilraiet (raiutakse kuni 40 m läbimõõdus laigud, mida uuenemise järgselt järgmise kahe etapiga laiendatakse). Sellisel juhul tuleks praeguse uuendamise mahu säilitamiseks alustada kolm korda suuremal pindalal.

 

Kommentaar

Lageraie teostamisega kaasneb ümbritsevale keskkonnale oluliselt suurem negatiivne mõju, võrreldes saadava majandusliku tuluga

Suurupi merekindluse mets asub Harku valla üldplaneeringus rohekoridoris, mis paikneb piki mereäärset ala Türisalust Tabasaluni. Üldplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu kohaselt on antud ala määratletud kui Suurupi väärtuslik maastik, millel on turismipotentsiaal ja mis on ajalooliselt oluline kultuurmaastik. Merekindluse metsas asuvad mitmed Peeter Suure nimelise merekindluse rajatised, millest suurem osa on ka muinsuskaitse all. Ala on metsastunud viimase saja aasta jooksul ja seal puuduvad märgid metsamajandamisest ehk tegemist on looduslikult arenenud metsa, mitte nn puupõlluga. Merekindluse mets on mitmekesine, samuti leidub alal mitmeid kaitsealuseid liike ja seda ka väljaspool juba määratletud vääriselupaikade piire.

Teiselt poolt on tegemist aga maatulundusmaaga − metsamaaga ja üldplaneering ei sea piiranguid sealse maa sihtotstarbelisele kasutamisele ehk RMK soov seal metsa majandada ja raiuda ei ole vastuolus Harku valla üldplaneeringuga.

Arvestades aga seda, et tegemist on mere ääres asuva aktiivses rekreatsioonilises kasutuses oleva metsaga, ning tõika, et alal on kaitse all nii mitmed vääriselupaigad kui ka asuvad muinsuskaitsealused mälestised; samuti seda, et ala on elu- või leiupaigaks mitmetele kaitsealustele liikidele ja et tegemist on metsamajanduslikult madalakvaliteedilise alaga, siis Harku valla arvates kaasneb sellisel metsaalal lageraie teostamisega ümbritsevale keskkonnale oluliselt suurem negatiivne mõju, võrreldes saadava majandusliku tuluga. Samuti puudub seal vajadus kuivendussüsteemide põhjalikuks korrastamiseks ja piisab olemasolevate truupide puhastamisest ning kraavi põhjas kasvavate puude likvideerimisest. Seega tegi Harku vald RMK-le ettepaneku Suurupi merekindluse metsa kinnistutel lageraietest ja kuivendussüsteemide korrastamisest loobuda. 

Lembe Reiman, keskkonnaspetsialist