21. augustil vallavolikogu istungil Harku vallavanemaks valitud Erik Sandla peab Harku valda heaks töö- ja elupaigaks. Küsisin, millised on olnud esmased tööd, millega uues ametis tegeleda tulnud ja millised on vallavalitsuse plaanid?  

 

Oled pisut üle kahe nädala vallavanema ametis olnud. Millele on esimesed tööpäevad kulunud?

 

Olen Harku vallavalitsuses töötanud ligi 15 aastat, ka vallavanemana. Osa kolleege on tuttavad, osa inimesi uued. Suur osa ajast ongi läinud osakonnajuhtidega kohtumistele ning infovahetusele, mis on töös ja kuidas edasi liigume. Käsil on uue eelarve strateegia kavandamine ja eelarve koostamine. Samuti vaatame üle juba mõnda aega töös olnud arengukava. Minu peamine ülesanne vallavanemana on tagada, et olulised eluvaldkonnad oleksid hästi korraldatud ja meie valla elanikud tunneksid end hästi ja turvaliselt. 

 

Kuhu uus vallavalitsus rõhuasetuse paneb? Millised on prioriteedid?

 

Päris mitu aastat on räägitud Tiskre kooli rajamisest. Koolimaja ehitus algab järgmisel aastal ning plaan on see valmis saada 2026. aasta sügiseks.  

 

Veninud on Meriküla-Muraste ühendustee loomine. Kevadel läbi viidud Meriküla trepi hange luhtus, sest hanke võitja loobus lepingu sõlmimisest. Plaanime sellega siiski edasi minna ja uue hanke korraldada, et ehitustöödega kevadel alustada.  

 

Meie vallas on hoogsalt arenenud elamuehitus, oleme rajanud koole, lasteaedu, teid, aga avaliku ruumi ajakohastamine on jäänud tagaplaanile. Nüüd on aeg ka seda järele aidata: rajada parke, mõnusaid puhkeplatse, istepinke, viitasid jne – et avalik ruum oleks kutsuv. Alustada võiksime Tabasalust ja jätkata suuremates asulates.  

 

Töös on uue vallamaja rajamine. Soov on, et vallamaja oleks avatum ning vallarahval oleks mugav ja meeldiv vallamajas asju ajamas käia ning uues hoones oleksid võimalused külaseltsidel koosolekuid pidada, kontserte ja muid üritusi korraldada.   

 

Räägime pisut veel hariduse plaanidest: kas valla koolivõrgu arendamisega minnakse edasi?

 

Nagu juba ütlesin, algab järgmisel aastal Tiskre kooli ehitus.  

 

Koostöös Tallinna ülikooliga oleme analüüsinud paljusid võimalusi meie valla koolivõrku arendada ja kõige mõistlikum on, et kuueklassilised koolid oleksid kodulähedased koolid ja üks progümnaasium valla keskuses. Pärast Tiskre kooli avamist alustame Tabasalu kooli vana õppehoone renoveerimisega, mille kujundame ümber omaette koolina progümnaasiumiks. 

 

Tabasalus on ka riigigümnaasium, kuid kahjuks ei saa kool ruumipuudusel vastu võtta kõiki soovijaid. Gümnaasiumis on õppekohti 360 õpilasele, aga tegelikult on võimalik koolile teha juurdeehitus. Arvan, et see on võib-olla koht, kus peaksime riigiga läbi rääkima, et tulevikus oleks Tabasalu gümnaasiumis 540 koolikohta, nii nagu see algul mõeldud oli.  

 

Kas Tallinna ja Harju maakonna ühtse ühistranspordisüsteemi uuendamisega minnakse edasi?

 

On kolm asja, millega ei olda kunagi rahul – need on teed, tänavavalgustus ja ühistransport. Need valdkonnad on saanud valla elanike rahulolu-uuringutes kõige rohkem negatiivset tagasisidet. Aga me tegeleme nende probleemide lahendamisega. Ühistransporti korraldades tuleb vaadata suuremat pilti ja analüüsida erinevaid võimalusi ja mõjusid, et ei juhtuks nii, et valla ühes otsas ühistransporti mugavamaks tehes jääb valla teises otsas inimestel ühistranspordi kasutamise võimalusi vähemaks. Otsime koos Tallinna linna ja Põhja-Eesti ühistranspordikeskusega parimaid lahendusi, et inimesed kasutaksid rohkem ühissõidukeid. 

  

Kuidas lihvida vallavalitsuse ning kogukondade ja külaseltside koostööd tõhusamaks?

 

Olen olnud Alasniidul Tiskres esimese külaseltsi asutajaliige ja ühe esimese külade ümarlaua algataja, kus muu hulgas arutasime sotsiaalse infrastruktuuri teemaplaneeringust, kuidas tõmbekeskused sotsiaalselt peaksid tekkima. Olen seisukohal, et külaseltsid peaksid rääkima kogu küla eest, mitte iga külaseltsi liige enda eest. Kollektiivis peitub jõud ning et küla soovid jõuaksid valla arengukavasse, on seltsil mõistlik teha seda küla arengukava kaudu. Oluline on, et seisukohad, ettepanekud ja soovid tuleksid ja kõlaksid kogu küla poolt. Osa külaseltse on arengukava teinud, kuid mitte kõik. 

 

Julgen väita, et Harku vallas toimib külaelu väga hästi. Peetakse külapäevi, toimuvad kodukohvikud ja paljud ettevõtmised. Mina ei ole seda meelt, et vallavalitsus peaks külaseltsile ütlema, mida ja kuidas teha, meie saame olla partner ja tugi, selgitada valla plaane ja tegemisi ning küsida tagasisidet ja sellega ka arvestada. Just see on koht, millele tahaks rohkem tähelepanu pöörata, sest olen viimasel ajal kuulnud, et ettepanekud on läinud justkui musta auku ega kajastu kusagil. Eelmise vallavalitsuse plaan jätta ära kaasav eelarve on mulle arusaamatu. Taastasime selle võimaluse kiiresti ja ka sellel sügisel saavad Harku valla elanikud esitada oma kogukonna jaoks olulisi ideid, mida avaliku raha eest võiks ellu viia. Küll on plaan teha edaspidi muudatusi, et võrdsustada raha jagamist ja suurendada eelarvet. 

 

Koalitsioonilepingus on kirjas, et osapooled peavad oluliseks ettevõtluskeskkonna arendamist meie vallas eesmärgiga areneda mitmekülgse elu- ja töökeskkonna suunas, kus paljude vallaelanike töökoht asuks vallas. Kuidas vald siin panustada saab?

 

Vald saab panustada ettevõtete arengusse sellega, et detailplaneeringute koostamine toimuks mõistliku aja jooksul ega jääks venima, kuid ideed, mida teha, kuidas töökohti luua, peavad tulema ettevõtjatelt endilt. Traditsiooniliselt on läbi aastate jätkunud Harku valla ettevõtjate kohtumised, mille üks algataja ma kunagi olin. Eks formaadi peab üle vaatama. 

 

Päris palju on koalitsioonileppes juttu turvalisusest ja seda mitmes aspektis: toimetulek kriisiolukordades, elanikkonna kaitse, teine igapäevaelus nagu liiklusohutus. Mida siin annab ära teha?

 

Vallavalitsus soovib jätkata kunagist tava, et vallavalitsuse istungitel annab olukorrast ülevaate kohalik piirkonnapolitseinik. See on olnud tõhus koostöövorm. 

 

Oleme suurendanud liiklusohutust ringristmike ja ohutussaarte rajamise ning valgusfooride paigaldamisega, uuendanud ja rajanud uut tänavavalgustust, et õhtusel ajal ja talvel oleks turvalisem liigelda ja liikuda. See on pidev töö. 

 

Suuremate arenduste detailplaneeringute koostamisse plaanime kaasata ka politsei vastava osakonna spetsialistid, et juba varakult selgitada välja ohukohad, näiteks pimedad nurgatagused ning küsida nende ettepanekuid turvalisuse suurendamiseks.  

 

Samal ajal kui praegune valitsus plaanib toetuste kallale minna, on koalitsioonileppes kirjas, et meie vallas sünnitoetus ja eakate toetus 2025. aastal suureneb ning üle vaadatakse ka teiste toetuste väljamaksmise kord.

 

Praegune valitsus paneb üldse vales suunas. Olen kaua aega olnud Eesti Linnade ja Valdade Liidus ning teinud riigile ettepanekuid, et omavalitsuste tulubaasi peaks suurendama tagasi sellele tasemele, kust seda kunagi kärbiti. Riik lubas, et kärbime, aga siis tõstame tagasi. Oleme alles hakanud jõudma tasemele, kus olime kümmekond aastat tagasi ja nüüd on jälle plaan vähendada omavalitsuste tulubaasi. Omavalitsuste kohustused tagada elanikele teenused jäävad aga samaks ja me peame väiksema ressursiga suutma tagada sama kvaliteetse teenuse sotsiaal-, haridusvaldkonnas jne. See tähendab, et peame investeeringute plaanid üle vaatama ja tegema valikud, mida ja millises järjekorras saame ehitada. 

 

Oled olnud Harku vallavanem ka varem, 2017. aasta oktoobrist kuni 2022. aasta oktoobrini. Mis sind motiveeris tulla taas Harku vallavanemaks? 

 

Selle kahe nädala jooksul, mil olen siin ametis olnud, on tekkinud tunne, nagu poleks ära olnudki. Tunnen paljusid kolleege ja väga lihtne on sisse elada ja koostööd teha. Tunnen ennast hästi, sest see on just see töö, mida ma tahan teha. Olen elu jooksul ühiskonnalt palju oskusi ja teadmisi omandanud, nüüd tahaks neid teistega jagada. Ega ma kaua ei mõelnud, kui selline ettepanek mulle tehti. Nägin, et asjad vajavad kiiremat otsustamist, kui seda viimasel ajal tehtud on. Vallaelanikud ei olnud enam rahul, et olulised asjad venivad, koolide valmimine lükkub edasi jne. On vaja rohkem otsustuskindlust. Oma kogemuste põhjal tean, mida Harku valla kiiremaks arenguks on vaja teha.

 

Küsitlenud Merike Pinn, kommunikatsioonispetsialist