Harku vald on mitu aastat otsinud vastust küsimustele, milline on parim koolikorraldus meie vallas ja milline peaks olema progümnaasium. Mis on otsingutest sõelale jäänud, kirjutab abivallavanem Robert Lippin.

 

"Harku valla koolivõrgu analüüs 2023" on kaante vahel. Selles on põhjalik ülevaade meie valla koolivõrgu hetkeolukorrast ning analüüs ja ettepanekud võrdsete võimaluste tagamiseks ligipääsul kvaliteetsele haridusele III kooliastmes. Milline tuleb Tabasalus asuv progümnaasium? Kuidas on omavahel seotud kooliruum ja koolitöö? Millised on need võtmesõnad, et tulevane progümnaasium annaks parima hariduse ja lapsed oleksid seal õnnelikud? Need on olulised küsimused astudes samme tulevikukooli poole. Kõigepealt aga kaks printsiipi, millest progümnaasiumi planeerimisel lähtume: spetsialiseerumine ja aluse loomine elukestvaks õppeks.

 

Spetsialiseerumine tähendab, et progümnaasium keskendub ainult 7.–9. klassi õpilastele, võimaldades süvitsi uurida ja mõista teismeliste vajadusi nii õppimises kui ka isiksuse arengus. See võimaldab pakkuda õppekava, õppekorraldust, tugiteenuseid ja karjääriõpet, mis on vajalik selleks, et õppida mõistma iseennast ja hoidma oma vaimset tervist, õppida looma ja hoidma austavaid suhteid nii eakaaslaste kui ka teiste kogukonna liikmetega ning omandada sellised teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad kavandada oma edasist töö- ja õpiteekonda.

Teine oluline printsiip on aluse loomine elukestvaks õppeks. Progümnaasiumi eesmärk on pakkuda nii kvaliteetset haridust kui ka valmistada õpilasi ette sujuvaks üleminekuks järgmisele haridusastmele või töömaailma. Lisaks elus toimetulekuks vajalike koolitarkuste omandamisele on tähtis, et õpilane kogeb III kooliastmes eduelamusi ja tunneb naudingut õppimisest. Erinevalt lapseeas õpilasest tähendab see teismelisele suuremat autonoomiat, süsteemsemat ja samas vähem pealetükkivat tuge õpetajatelt ning positiivseid ja turvalisi suhteid nii eakaaslaste kui ka õpetajatega. Ühtlasi eeldab see süsteemset karjääriõpet ja -nõustamist ning elulist ja praktilist õppetööd, mis tutvustab õpilasele tema edasisi õppe- ja karjäärivalikuid.

 

Nende põhimõtete alusel on võimalik kujundada õppe- ja kasvatuskeskkond, mis neid eesmärke täidab. Eelnevast lähtudes pakun mõned omadused ja elemendid, mida Tabasalu koolihoone rekonstrueerimisel progümnaasiumiks silmas pidada.

 

Ligipääsetavus. Koolihoone juures peame arvestama turvalisust ja ligipääsetavust kõigile õpilastele, sealhulgas neile, kes vajavad eriabi.

 

Terviklik vaade. Õppimine ei toimu ainult klassis, vaid algab juba koolihoonele lähenedes. Seega peab ka koolimaja ümbrus olema kujundatud teadlikult, et toetada iga õppija nii individuaalset kui ka sotsiaalset arengut. Tabasalu hariduslinnakus ootab ees suur töö, kuidas tsoneerida haljastus, kuhu rajada väliõppeklassid ja kuidas välialad soodustaksid vahetundides õues liikumist. Kooli rekreatsiooniala peab moodustama spordihoonega sujuva terviku. Kui palju vajame hariduslinnakusse kaetud rattahoidjaid, sh tõukeratastele ja nende laadimiseks? Kooli peasissepääs peab olema esinduslik ja äratuntav ning toetama loogilist liikumist koolibusside peatuskoha vahel. Arvestades meie kliimat peaksime lähtuma mõtteviisist, et kõik õpilased mahuvad bussi ootama varju all.

 

Roheline ja jätkusuutlik disain. Tulevane koolimaja on energiatõhus kasutades päikeseenergiat ja vihmavett ning looduslikku ventilatsiooni ja valgust. Rohelised katused ja õuesõppe alad loovad hea võimaluse õppida loodushoidu ja bioloogiat vahetus keskkonnas. On selge, et järjest rohkem elame andmete ja nende töötlemise maailmas. Koolimaja võiks sisaldada targa juhtimise elemente ja kõiki hoonega seonduvaid andmeid võiksid näha ka õpilased ja kasutada neid õppetöös (nt ruumide kaupa CO₂ näidud).

 

Avatud ja paindlikud õpiruumid. Kui pisut ka ruumidel peatuda, siis maja esimesel korrusel võiks olla avar fuajee, mis toimib kogunemispaigana ja on seotud raamatukogu ning mitmeotstarbelise auditooriumiga ürituste ja loengute jaoks. Lisaks traditsioonilistele klassidele on avatud õpialad ning õpiruumid on ehitatud nii, et neis saab rakendada erinevaid õppemeetodeid ja -tegevusi. Õppida saab nii rühmadena kui ka individuaalselt. Oluline on keskkond, kus õpilased saavad proovida ja katsetada. Progümnaasiumi interjöör peaks olema positiivne ja õppimist soodustav. Oluline on näidata õpilaste tehtud töid ja miks mitte ka inspireerivad tsitaate, mis peegeldavad kooli väärtusi.

 

Koolimaja kavandamisel ei tohiks unustada luua alasid või ruume, kus õpilased saaksid turgutada nii füüsilist kui ka vaimset tervist ja tegeleda meditatsiooni ja joogaga või saada nõustamisteenuseid.

 

Tehnoloogiline varustatus. Arvutiklassid, interaktiivsed tahvlid ja Wi-Fi, mis toetab digitaalset õppimist ja õpetamist – see kõik tundub iseenesestmõistetav. Aga tegelikkuses vajame ka siin arenguhüpet ja lahendusi, mis ei hangu, kui võrgus on korraga 40 õpilast. Tulevases progümnaasiumis on laborid (nt loodus- ja täppisteaduste alal), kus õpilased saavad oma loomingulisust kasutades arendada oma käelisi ja tehnilisi oskusi. Sama tähtis on koostöös Tabasalu muusika- ja kunstikooliga arendada võimalusi kunsti ja muusikaga tutvumiseks, huvi tekitamiseks ja arendamiseks.

 

Õuesõppe alad. Koolimaja ümbruse disain peab hõlmama õuesõppe alasid, kus õpilased saavad tegeleda praktiliste teadusprojektidega või õppida praktiliselt taimede kasvamist ja ökoloogiat.

 

Tulevane progümnaasiumi koolihoone peab akadeemiliste teadmiste omandamisele lisaks olema koht, kus õpitakse ka praktilisi oskusi ja katsetatakse, et igaüks saaks avada oma võimed. Õpe 7.–9. klassis on üleminek ja ettevalmistus õppeks keskhariduse tasemel.

 

Sellised on esialgsed mõtted, millest juba sügiseks peaks saama põhjalik dokument, mis on aluseks arhitektidele eskiisprojekti tegemisel. Loodetavasti saab progümnaasium Tabasalus reaaluseks hiljemalt 2027. aasta sügiseks.

 

TAUSTAKS 

 

2018. aastal võttis Harku vallavolikogu vastu Harku valla arengukava aastani 2037, kus seati eesmärk, et Harku valla õpilased saavad koduvalla koolidest maailma parima hariduse. Koolivõrguna nähti ette, et Harku vallas on kodulähedased koolid I ja II kooliastmes (1.–6. klass). Põhihariduse III kooliastmes (7.–9. klass) aga õpitakse Tabasalu hariduslinnakus, kus on võimalik omandada ka üldkeskharidus.

 

29. veebruaril 2024 kinnitas volikogu, et III kooliastme õppetöö toimub ühes asukohas paiknevas III kooliastmele spetsialiseerunud koolis. Seega hakkab Harku valla koolivõrk koosnema kuuest piirkondlikust kuueklassilisest koolist (Harkujärvel, Murastes, Tabasalus, Tiskres, Väänas, Vääna-Jõesuus) ning Tabasalu hariduslinnakus tegutsevast progümnaasiumist, kus on õppekohti 720 õpilasele.

 

Oleme alustatud ettevalmistustega, et leida kõige parem ja tulevikku vaatav ruumiprogramm ja arhitektuurne lahendus praegusele Tabasalu kooli vanale õppehoonele, mille baasil tekib omaette koolina progümnaasium.

 

 

Mida meie valla koolijuhid progümnaasiumilt ootavad?

 

Madli Kopti, Vääna mõisakooli direktor

 

Hea meel on tõdeda, et progümnaasiumi rakendumisel on ennekõike fookus hariduskvaliteedil ja kõigile Harku valla kuueklassiliste koolide õpilastele loodud võrdsed võimalused edasiliikumiseks järgmisesse haridusetappi, mis on kujundatud ja loodud just selle vanuserühma haridusvajadusi ja spetsiifikat silmas pidades. Progümnaasium täidab loomulikult oma eesmärki, kui on tagatud selle professionaalne loomine, käivitamine ja töös hoidmine. Riigigümnaasiumid on siinjuures heaks eeskujuks.

 

 

Külli Riistop, Harkujärve kooli direktor

 

 

Hea, et otsus on lõpuks tehtud. Osa Harkujärve kooli lapsevanemaid ootas küll pigem teistsugust lõpptulemust – et progümnaasium luuakse Tiskresse. Positiivne on, et õppeprotsess on võrdselt kättesaadav kõigile Harku valla õpilastele, kes on lõpetanud 6. klassi ning puudub vajadus valida eri koolide vahel ja nendesse kandideerida. On selge teadmine, et pärast 6. klassi lõpetamist jätkab õpilane õppimist Tabasalu progümnaasimumis. 

 

Tiskre kooli valmimist on pikalt oodatud, eriti kohalike elanike hulgas. Kuueklassiline kool tagab Tiskre lastele võimaluse käia koolis kodu lähedal, kaob vajadus kasutada õpilasliini või vanemate transporti. Harkujärvel hakkavad õppima põhiliselt Harkujärve, Alasniidu, Harku ja Iseära asumi õpilased. 

 

Eddi Tomband, Vääna-Jõesuu kooli direktor

Arengukava sai selline, nagu ka koolijuhid õigeks pidasid, midagi kripeldama ei jäänud. Protsess oli muidugi pikk, poliitikud ei suutnud kaua otsustada. Tore, et tekib valla keskusesse, kus ka huviharidus käe-jala juures, tasemepotentsiaaliga progümnaasium.

 

Olga Saikovskaja, Tabasalu kooli direktor

 

Progümnaaasiumist peaks saama uut tüüpi kool, kus kõrgete akadeemiliste tulemuste saavutamise kõrval arvestatakse tänapäeva maailmas kiiresti toimuvate muutustega ning õppeprotsessi ülesehitamisel jõutakse reageerida ühiskonna ja tööturu ootustele. Õpilased peaksid saama õppida ajakohases õpikeskkonnas, mille kujundamisel on arvestatud nii nende vaimsete kui ka füüsiliste vajadustega, kus on hästi varustatud laborid loodus- ja täppisteaduste õpetamiseks, avarad alad liikumiseks ning innustavad ja mitmekesised auditooriumid ja klassiruumid ainetundide korraldamiseks.

Usun, et Tabasalu kooli aineõpetajad võtavad progümnaasiumi loomisse kaasa kõik oma parimad kogemused, oskused ja tugevused ning lõpptulemusena saavad uuenenud koolist võtta eeskuju teised haridusasutused ja kohalikud omavalitsused. 

Ei hakka varjama, et Tabasalu kooli poolitamine on paljude koolipere liikmete jaoks emotsionaalselt keeruline otsus. Loodame, et tehtav muutus tagab meie lastele veelgi parema hariduse ning õpetajatele tähendab see tänapäevasemat töökeskkonda ja uusi võimalusi enesearendamiseks.

 

Liina Teesalu, Muraste kooli juht

 

Uue progümnaasiumi loomisel on kõige olulisem leppida kokku selged sisulised põhimõtted, mis annavad koolile oma näo ja tagavad nüüdisaegse sihtrühma vajadustele vastava õppesisu, -korralduse ning tugeva koolikultuuri väljaarendamise. Tegemist on suure kooliga ja selle loomiseks on vajalik eraldada piisavalt ressursse, et hoolimata kooli suurusest oleks siiski võimalik arvestada õpilaste individuaalsusega, pakkudes koolis erinevaid valikuid ja luua õpikeskkond, kus iga noor end väärtustatuna ning turvaliselt tunneks.

 

Foto allkiri: 

Paljudes koolides on tehisintellekt AI õpilaste igapäevane abimees. Ka selle pildi uuest koolimajast on joonistanud AI. Milline uus koolimaja päriselt tuleb, jääb ikka arhitektide tööks. Põhjaliku dokumendi, mis saab aluseks eskiisprojekti loomisel, loodab vald arhitektidele üle anda sügisel.