2024. aastal tehti Harku vallas Harku Elanikkonnakaitse Seltsi tellimusel uuring elanike kriisivalmiduse välja selgitamiseks.

 

Uuringu vajadus tulenes muutunud julgeolekuolukorrast – kui varasematel aastatel keskenduti peamiselt tööstus- või loodusõnnetustega toimetulekule, siis viimastel aastatel toimunud Covid-19 pandeemia, kliimamuutustega seotud muutlikum ilm ning 2022. aastal Venemaa alustatud laiaulatuslik sõda Ukrainas on viinud tähelepanu vajadusele hinnata valmisolekut toimetulekuks elutähtsate teenuste katkemise või muude hädaolukordadega.

 

Viimase kahe aasta jooksul on enamik vastanutest põhjalikult mõelnud hädaolukorra tekkimise võimalusele, pidades kõige tõenäolisemaks tormituult ja lumetormi. Peamisteks elutähtsateks teenusteks peetakse elektri- ja veevarustust, mobiiliteenuseid, vältimatut arstiabi ja päästeteenuseid. Kuigi pooled vastanutest on tutvunud hädaolukorra käitumisjuhendiga ja/või osalenud hädaolukorra õppustel, sooviksid paljud rohkem konkreetset teavet ja õppusi. Kaks kolmandikku vastanutest on hädaolukorraks varusid kogunud ja hinnanud oma hakkamasaamise võimalusi. Peaaegu kõigil on olemas esmaabitarbed ja paljudel ka toiduvaru. Piisavat veevaru on aga alla pooltel. Pooled vastanutest pole varusid kogunud ega ettevalmistusi teinud, sest seni pole reaalseid hädaolukordi olnud, majanduslik olukord on piirav või puudub hoiustamisruum.

 

Uuringu põhjal esitati kuus ettepanekut kriisivalmiduse taseme tõstmiseks. Soovitati peamiselt asukoha- ja piirkonnapõhiseid teavitusi ja õppepäevi, külaseltside ja korteriühistute kaasamist ning vabatahtlikega koostöö edendamist.

 

Vajadus kriisivalmiduseks

 

Viimastel aastatel on Eestis elanike kriisivalmiduse uuringuid tehtud senisest sagedamini. Varem keskendus kriisideks valmistumine peamiselt tööstus- ja loodusõnnetustega toimetulekule, sest suuremahulisi pandeemiaid ja pikaajaliste tagajärgedega õnnetusi juhtus harva ning neid käsitleti peamiselt asutuste ja organisatsioonide kriisiplaanides. Viimase nelja aasta jooksul on arusaam kriisidest, mis võivad mõjutada Eesti elanikke, märkimisväärselt muutunud. Covid-19 pandeemia tõi kaasa laialdase tervishoiukriisi, mis mõjutas kogu rahvusvahelist kogukonda, sealhulgas Eestit. Samuti on viimaste aastate kliimamuutused põhjustanud Eestis sagedasemaid torme ja nendest tingitud elektrikatkestusi. 2022. aastal algatatud Venemaa sõda Ukrainas on toonud kriisivalmiduse teemadesse ka vajaduse olla valmis hübriidrünnakuteks, mis võivad põhjustada elutähtsate teenuste katkemist, õhukvaliteedi halvenemist või muid häireid. Päästeamet on kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse kontekstis rõhutanud vajadust olla valmis varjumiseks ja evakuatsiooniks sõjalise rünnaku korral, kuigi riigikantselei hinnangul on 2024. aastal Eestile sõjalise ründe tõenäosus väike. Siiski, lähiaastatel seisame olukorras, kus mitme pikaajalise kriisi toimumine samal ajal on võimalik, lisaks säilib risk lühiajaliste kriiside esinemiseks.

 

Kuna inimesed tajuvad ohte ja nendega kaasnevat riski erinevalt, on kriisidega toimetuleku parandamiseks oluline mõista elanike ohutaju. Päästeamet ja valitsuse kommunikatsioonibüroo rõhutavad kriis.ee lehel, et iseseisev hakkamasaamine ja igaühe panus kriisideks valmistumisel on väga tähtis. Soovitatakse mõelda läbi, kuidas hakkama saada juhul, kui elutähtsad teenused peaksid katkema. Elanikel soovitatakse olla valmis kuni nädalapikkusteks häireteks vee-, elektri-, toidu- ja transpordivarustuses ning hoida kodus toidu, ravimite ja esmatarbekaupade varusid, kanda rahakotis sularaha ning hoida auto kütusepaak vähemalt pooltäis. Päästeameti koostatud nõuanded kriisiolukordades toimetulemiseks ja ohuteavituste korral tegutsemiseks on saadaval veebilehel olevalmis.ee.

 

Harku vallas on üksikud ohtlikud ettevõtted, mille ohuala ulatub kuni kahe kilomeetrini, kuid puuduvad suurõnnetuse ohuga ettevõtted. Kohalike omavalitsuste kriisikindluse andmeid kogutakse ja esitatakse järjepidevalt veebilehel minuomavalitsus.ee. Selle põhjal on Harjumaa kõige kriisikindlam maakond. Harku valla kriisikindlus on 2023. aasta andmete põhjal kõrgeimal tasemel (tulemus 9), tõustes 2019. aasta tasemelt 4.

 

Uuringu ülesehitus ja läbiviimine

 

2024. aasta kevadel viidi kriisivalmiduse hindamiseks läbi veebipõhine küsitlus. Küsitluse eesmärk oli selgitada välja ohtude tajumine, teadlikkus vallas olevatest ressurssidest ja ohtudest, valmisolek kriisideks ja kestlikkuse tagamiseks ning kommunikatsiooni- ja koostöövõimekus. Uuriti ka, kas vastajad on saanud kriisiteavet ja milliseid kanaleid on nad kasutanud. Lisaks anti võimalus jagada oma kogemusi ja soovitusi anonüümselt või nimeliselt. Küsimustiku koostamisel lähtuti sarnastest varasematest uuringutest.

 

Kokku vastas küsitlusele 121 inimest, mis moodustab 0,66% Harku valla elanikest. See vastajate osakaal on võrreldav teiste sarnaste küsitluste tulemustega. Näiteks küsitles päästeameti tellitud uuring 2253 elanikku, mis moodustab 0,15% Eesti elanikest. 2023. aastal tehtud Muuga piirkonna kriisivalmiduse uuringus osales 60 inimest, mis on ligikaudu 2% piirkonna registreeritud elanikkonnast ja umbes 0,85% hinnangulisest elanike arvust.

 

Ohu tajumine

 

86% vastanutest tunnistas, et nad on viimase kahe aasta jooksul suure hädaohu tekkimisele mõelnud, sh pooled vastanutest üle kahe korra. Enim ollakse mõelnud võõrriigi relvastatud rünnaku või sõja puhkemise ohule (71% vastanutest), aga ka elutähtsate teenuste katkestusele üle 48 tunni (63%) ning tulekahjule, plahvatusele või varingule (47% vastanutest). Samuti oli olulisel kohal mure enda või lähedaste haigestumise või vigastuste pärast (47% vastanutest). Raskete tagajärgedega tormi ohtu märkis 39% vastanutest, sama palju vastanuid nimetas ka muret kuritegevuse või varguse pärast. Tabelis 1 on vastused järjestatud valikute arvu järjekorras.

 

Tabel 1. Võimalikud hädaolukorrad, millele vastajad on mõelnud, valikute arvu järjekorras

Vastus	Vastanute arv	Vastanute osakaal
võõrriigi relvastatud rünnak, sõda	86	71%
elutähtsate teenuste katkestus üle 48 h (nt elektri-, vee-, kütte- või sidekatkestus)	76	63%
tulekahju, plahvatus või varing	57	47%
enda või lähedaste haigestumine, vigastused	57	47%
raskete tagajärgedega torm	47	39%
kuritegevus, vargus	47	39%
autoavarii, avarii liikluses	34	28%
majanduslikud probleemid	34	28%
looduskatastroof	30	25%
rünnak avalikus kohas, terror	29	24%
erakordselt külm ilm	26	21%
metsa- ja maastikutulekahju	20	17%
erakordselt kuum ilm	19	16%
õnnetus või leke lähedal asuvas tööstusettevõttes	10	8%
lennuõnnetus	6	5%
üleujutus tiheasustusalal	3	2%
raske öelda	0	0%

 

Peamised elutähtsad teenused, mida märkis üle kolmveerandi vastanutest, olid elektriga varustatus (95% vastanutest), mobiiltelefoniteenuse toimimine (83% vastanutest), veega varustamine ja kanalisatsioon (81% vastanutest), vältimatu arstiabi tavapärane kättesaadavus (76% vastanutest) ning päästeteenuse tavapärane toimimine (75% vastanutest). Vastused on toodud tabelis 2 nende esitamise hulga vähenemise järjekorras.

 

Tabel 2. Vastanute jaoks elutähtsate teenuste tajumine

Vastus	Vastanute arv	Vastanute osakaal
elektriga varustatus	115	95%
mobiiltelefoniteenuse toimimine	101	83%
veega varustamine ja kanalisatsioon	98	81%
vältimatu arstiabi tavapärane kättesaadavus	92	76%
päästeteenuse tavapärane toimimine	91	75%
vedelkütusega varustatus (nt tanklate töö)	78	64%
andmesideteenuse toimimine	75	62%
teede sõidetavuse tagamine	74	61%
politseiteenuse tavapärane toimimine	74	61%
makseteenuse toimimine, pangakaardiga või telefoniga e-maksete tegemise võimalikkus	54	45%
raadio ja televisiooni toimimine	49	40%
elektroonilise isikutuvastamise ja digitaalse allkirjastamise tagamine	29	24%
sotsiaalkindlustuse ja hoolekande toimimine	27	22%
maagaasiga varustatus	16	13%
ühistranspordi toimimine	14	12%
postiteenuse toimimine	6	5%

 

Vastanutel paluti ka esile tuua, millist hädaolukorda peab vastaja kõige tõenäolisemaks oma piirkonnas või kogukonnas. Peaaegu pooled vastanutest pidasid kõige tõenäolisemaks hädaolukorraks tormituult, veidi üle kümnendiku ka lumetormi.

Elanike teadlikkus oma elupiirkonna ohtudest ja võimalustest varieerus. Kõige paremini oldi kursis piirkonna teedevõrgu seisukorraga, sealhulgas suunaviitade olemasolu ja teede läbitavus eri aastaaegadel. Vähem kursis oldi piirkonna puhta joogivee allikatega ning mobiililevi ja sideteenuste pakkujate erinevustega. Vähesed teadsid ohtlike ettevõtete asukohta, potentsiaalseid ohte ja nende mõjupiirkondi, ent see on selgitatav ka sellega, et vallas puuduvad suure ohupiirkonnaga ohtlikud ettevõtted. Näiteks 2023. aastal Muugal tehtud uuringus olid elanikud Muuga sadama ja piirkonda ümbritsevate naftaterminalide tõttu just väga hästi informeeritud ohtlikest ettevõtetest piirkonnas.

 

Tabasalu aleviku elanike teadlikkus erineb mõnevõrra Harku valla teiste piirkondade elanikest. Tabasalu elanikud teadsid keskmisest rohkem ohtlikest ettevõtetest, nende asukohast, potentsiaalsetest ohtudest ja mõjupiirkondadest (37%, võrreldes valla keskmisega 29%). Harku valla teistes piirkondades teadsid suurem osa vastanutest inimesi, kes on tuttavad metsateede ning marja- ja seenekohtadega. Puhta joogivee allikaid teadsid ligi pooled vastanutest ning mobiililevi ja sideteenuste pakkujate erinevusi teadsid samuti pooled, mis on märkimisväärselt rohkem kui Tabasalus.

 

Kestlikkuse tagamine ja kriisideks valmisolek

 

Küsitluse kolmas osa keskendus kestlikkuse tagamisele ja kriisideks valmisoleku hindamisele. Peaaegu kaks kolmandikku vastanutest on varunud toidu- ja esmatarbevahendeid hädaolukorras toimetulekuks ning hinnanud, kui kaua nad saaksid hakkama ilma toidu ostmise võimaluseta ning elektri-, vee-, kütte- või sidevarustuseta (vt tabel 3). Üle poole on kontrollinud oma toiduvarude kõlblikkust hädaolukorras. Vastajad peavad Harku valda ja piirkonda üldiselt turvaliseks.

 

Tabel 3. Tegevused pere hädaolukorras toimetuleku võime suurendamiseks

Vastus	Vastanute arv	Osakaal vastanute hulgas
On hinnanud, kui kaua saab hakkama toidu vm esmatarbe ostuvõimaluseta	77	64%
On hinnanud, kui kaua saab hakkama elektri-, vee-, kütte- või sidevarustuseta	73	60%
On soetanud varusid hädaolukorras toimetulekuks	80	66%
On hinnanud elamu kõrgust üle merepinna või kaugust veekogust	26	21%
On kontrollinud koduste hädaolukorra toiduvarude ajakohasust või kehtivust	68	56%
On hinnanud ja otsinud infot võimalike riskide kohta oma kodukandis	20	17%
On hinnanud ohtliku ettevõtte kaugust oma töö- või elukohast	10	8%
On harjutanud kodus hädaolukorras tegutsemist	7	6%
Ei ole midagi teinud	16	13%
Ei vastanud	0	0%

 

Kõige tundlikumad olid vastajad vältimatu arstiabi ning vee- ja kanalisatsiooniteenuse katkemise suhtes. 41% pidas vältimatut arstiabi kriitiliseks, mis peab olema pidevalt kättesaadav, ning veel 20% leidis, et nad saaksid selle puudumisega hakkama kuni 24 tundi. Vee- ja kanalisatsiooniteenust pidas pidevalt vajalikuks 25% vastanutest, 34% arvas, et nad saavad hakkama kuni 24 tundi, ja 40% leidis, et suudavad taluda katkemist kuni 48 tundi. Vaid 17% arvas, et nad saaksid vee- ja kanalisatsiooniteenuseta hakkama kuni 7 päeva. Elektrikatkestust pidas väga oluliseks probleemiks 15% vastanutest, samas kui 30% leidsid, et saavad hakkama kuni 24 tundi ilma elektrita. Tabelis 4 on esitatud ülevaade elutähtsate teenuste katkemisel kõrvalise abita toimetuleku võimekusest.

 

Tabel 4. Kõrvalise abita toimetulek elutähtsa teenuse katkemisel

Vastus	Ei kasuta teenust	Ei tule ilma kõrvalise abita toime	Kuni 24 tundi	Kuni 48 tundi	3-6 päeva	7 päeva	Ei vastanud
elektriga varustatus	0	18	36	20	24	22	1
maagaasiga varustatus	92	6	4	2	1	7	9
vedelkütustega varustatus	33	6	17	19	13	29	4
teede sõidetavus	4	17	19	17	19	39	6
tavatelefoniside	90	4	3	5	1	13	5
mobiilsideteenus	0	32	27	20	10	30	2
andmesideteenus	1	27	31	16	12	31	3
elektrooniline tuvastamine ja allkirjastamine	2	21	12	13	14	53	6
vältimatu arstiabi	1	50	24	10	7	25	4
makseteenus	2	21	13	15	14	52	4
sularaharinglus	14	11	12	13	16	50	7
vesi ja kanalisatsioon	4	30	41	48	8	21	1

 

Peaaegu kõigil vastanutest on olemas esmaabitarbed, samuti on üheksal vastanul kümnest tikud või muud tule süütamise vahendid ja küünlad (vt tabel 5). Ligikaudu neljal viiendikul vastanutest on toiduvaru ja hügieenitarbed. Kaks kolmandikku vastanutest omavad akupanka, autolaadijat või generaatorit, sularaha, tahkeküttega soojusallikat ning võimalust toitu valmistada. Aku- või patareitoitega raadio oli olemas pooltel vastanutest. Piisava veevaru tagamise võimalus, näiteks veemahutite või ligipääsuga kaevule või allikale, oli vaid 37% vastanutest. See võib osutuda oluliseks puudujäägiks elektri- või vee- ja kanalisatsiooniteenuse katkestuse korral.

 

Tabel 5. Ettevalmistus kriisiolukorras iseseisvaks toimetulekuks 7 päeva jooksul

Vastus	Vastanute arv	Vastanute osakaal	Sh Tabasalu alevikus	Vastanute osakaal Tabasalus
esmaabitarbed (nt valuvaigisti, söetablett, plaastrid, vahendid põletushaava hooldamiseks)	116	96%	32	100%
tikud, tuleläitmise vahendid	112	93%	32	100%
küünlad	113	93%	30	94%
toiduvaru hästi säilivatest toiduainetest (nt kuivtoit ja konservid, köögiviljad, hoidised jms)	100	83%	27	84%
hügieenivahendid (nt niisutatud puhastuslapid vms)	94	78%	29	91%
akupank, päikesepatarei, autolaadija või generaator	80	66%	23	72%
sularaha	77	64%	18	56%
tahkeküttega soojusallikas (nt ahi, pliit, kamin)	76	63%	18	56%
puuküttepliit, balloongaasipliit, grill või priimus toidu valmistamiseks	76	63%	25	78%
krooniliste haiguste hädavajalikud ravimid	69	57%	19	59%
aku- või patareitoitega raadio	61	50%	17	53%
mahutid joogivee varumiseks (hinnanguliselt 20 l pereliikme kohta)	45	37%	12	38%
ligipääs kaevule või muule joogiveeallikale kodu lähiümbruses	45	37%	9	28%
bensiin	38	31%	9	28%
elektrigeneraator	17	14%	5	16%

 

Pooled vastanutest ei ole varusid soetanud ega ettevalmistusi teinud, kuna nende arvates ei ole seni esinenud reaalseid hädaolukordi. Ligikaudu kolmandikul vastanutest takistab varude soetamist majanduslik olukord. Viiendikul vastanutest puudub sobiv hoiustamiskoht. Sellisel juhul võiks kaaluda varude soetamist ja hoiustamist korteriühistu või kogukonna tasandil, kuid sellega kaasneb vajadus turvaprotseduuride järele, et tagada varude kogumise, uuendamise ja säilimise turvalisus.

 

56% vastanutest omas lemmiklooma või lemmikloomi. Neist 94% on taganud eraldi kriisivaru või on valmis vajaduse korral lemmikloomale toitu leidma. Üle kahe kolmandiku lemmikloomapidajatest omas ka reisipuuri lemmiklooma transpordiks ja veel veerand oli valmis kasutama kombineeritud lahendusi, et lemmikloom kaasa võtta hädaolukorras.

 

Koostöö ja kogemused

 

Peaaegu viiendik vastanutest tunnustab oma küla või asumiseltsi või korteriühistu tegevust kriisisündmuste lahendamise toetamiseks ennetuse ja teavituse kaudu. Ligikaudu veerand vastanutest leidis, et seltsil või ühistul on küll kriisinõustamise võimekus, kuid seda ei ole rakendatud. Selline olukord viitab vajadusele toetada ja innustada nii korteriühistuid kui ka kogukonnaseltse kriisinõustamise võimekuse suurendamisel ja selle praktilisel rakendamisel.

 

Veerand vastanutest leidis, et selts toetab iga päev kogukonna või asumi turvalisust, näiteks naabrivalve, turva- ja keskkonnapatrullide kaudu ning teavitades vabalt uitavatest lemmikloomadest. Lisaks leidis 20% vastanutest, et seltsil või seltsingul on potentsiaal igapäevaseks turvalisuse toetamiseks, kuid nende hinnangul ei ole see praktikas rakendatud.

 

Üle poole vastanutest märkis, et on hädaolukorra korral valmis vabatahtlikuna omavalitsusele või kogukonnale appi tulema.

 

Peamised kanalid, kust vastajad kriisiteavet said, olid päästeameti ja kriis.ee veebileht ning kogukonna või korteriühistu Facebooki grupp või seltsi veebileht, mõnikord ka ajakirjadest ja ajalehtedest. Valla veebilehte pidas kriisiteabe allikaks 37% vastanutest (10% sageli ja 27% harva), samuti kriisivalmiduse gruppe või muid Facebooki lehti kolmandik vastanutest.

 

Kokkuvõte

 

Harku valla elanike kriisivalmiduse tase on sarnane teiste omavalitsuste elanike kriisivalmiduse tasemega. Pooled vastanutest on tutvunud hädaolukorra käitumisjuhendiga ja/või osalenud õppustel, kuid paljud soovivad siiski rohkem konkreetset teavitust ja koolitusi. Samas pooled vastanutest ei ole hädaolukorra varusid soetanud, sest nad ei ole kohanud reaalseid kriise. Ligikaudu kolmandikku vastanutest piirab varude soetamisel majanduslik olukord ning viiendik vastanutest märkis sobiva hoiustamiskoha puudumist. Ühiste varude soetamine ja hoiustamine korteriühistu või kogukonna tasandil võiks olla lahendus, kuid see eeldab turvaprotseduuride läbimõtlemist ja tagamist.

 

Lemmikloomade omanikele võiks pakkuda lisateavitust, et nad mõtleksid läbi kriisivalmiduse ka oma lemmikloomade jaoks, et pakkuda neile turvalisust ja toitu hädaolukorras.

 

Kogukonnalt oodatakse eelkõige vastastikust abi, kriisiteavet ja juhendamist, samuti kogukonnaalgatustesse kaasamist. Korteriühistud ja kogukonnaseltsid tegelevad küll nõustamise ja kriisiteavitusega, kuid paljud vastajad leidsid, et seltsidel ja ühistutel jääb vajaka suutlikkusest oma potentsiaali täiel määral rakendada. Seetõttu vajavad nad tuge kriisinõustamise võimekuse suurendamisel ja praktilisel rakendamisel.

 

Kohalikult omavalitsuselt oodatakse peamiselt elutähtsate teenuste kiiret taastamist, teabe edastamist ja vajaduse korral esmaabitarvete ja vee pakkumist. Samuti sooviti lisakoolitust ja -juhendamist, eriti korteriühistutele.

 

Kuna üle poole vastanutest on valmis hädaolukorras vabatahtlikult appi tulema või oma tehnilisi vahendeid jagama, võiks kaaluda selle ressursi kaardistamist ja regulaarset kaasamist koolitustesse ja koostöö planeerimisse.

 

Soovitada võiks elanikel koguda võimaluste piires joogivett, arvestades samas ka kortermajade piiratud hoiustuspinda. Teha koostöös kogukonnaseltside ja korteriühistutega piirkondlikke õppepäevi, keskendudes konkreetsete piirkondade vajadustele. Toetada ja arendada külaseltside ja korteriühistute võimekust elanike kriisivalmiduse toetamisel.

 

Raul Savimaa, PhD

CESERE uuringujuht, Sisekaitseakadeemia teadur