Harku vald saab aasta lõpus 30-aastaseks. Selle tähtsündmuse valguses on tore vaadata tagasi ja arutleda, kuidas on meie elu selle ajaga muutunud. Ja mõelda vaid – eelarveprojekt tehti kunagi vihikulehele hariliku pliiatsiga, et menetlemise ajal oleks hea parandusi teha.

 

Pärast omandireformi läbiviimist ja nõukogudeaegsete sovhooside-kolhooside vara erastamist kukkus midagi ka äsja loodud omavalitsustele. Nimelt see, mis erastamisest üle jäi, ja vara, mida ühelgi eraisikul vaja ei olnud (torustikud, teed jm). Loomulikult ka kõik koolid ja lasteaiad anti üle sellises seisus, nagu need sel momendil olid.

 

Taasloodud Harku valla põhiaur läks saadud vara korrastamiseks. Esmajärgus korrastati ja sisustati lasteaedade-koolide köögid, vahetati uksed-aknad, rajati ventilatsioonisüsteemid ja katused. Koliti ümber Tabasalu raamatukogu. Raha oli vähe, mistõttu suuri investeeringuid teha ei saanud. Esimene tee, mis ehitati, oli Vahtra tänav Tabasalus.

 

Esimesed investeeringud

 

Esimesed tõsiseltvõetavad investeeringud kerkisid päevakorda sajandivahetusel, kui paljud omavalitsused alustasid ujulate ehitamist. Ka Tabasallu rajati ujula ehk nüüdne spordikompleks ühena esimestest just sel perioodil. Pallimängude saal oli varasemalt olemas. Nooremal lugejal on keeruline aimata, kui suured olid summad, mis tol perioodil investeeriti. Näiteks 2002. aastal oli eelarvemaht 65 miljonit krooni. Ujula ehitamiseks kulus 19,4 krooni.

 

Lasteaiakohtade puudus on kollitanud Harku valda juba aegade algusest saadik ja 2002. aastal avati korraga kaks lasteaeda: Harku alevikus ja uues, äsja valminud Teelahkme elurajoonis, mida tol ajal kutsuti "vaeste-Tiskreks". Mõlemas lasteaias oli neli rühma, 2007. aastal ehitati Harkusse kaks rühma juurde. Need lasteaiad omandati liisinguga. See oli esimene ja viimane kord, kui kinnisvara sai omandada seda liisides. Kokku on 30 aasta jooksul ehitatud viis lasteaeda, ühte rendib Harku vald eraettevõtjalt, lasteaedade vajadusele ei näi aga lõppu tulevat.

 

Tohutud muutused kolme aastakümne jooksul

 

Aasta-aastalt on investeeringud suurenenud. Koos Euroopa Liitu astumisega avanes võimalus raha taotlemiseks erinevatest toetusmeetmetest. Osa valdkondade, nagu veemajandus, rahastamine lepiti kokku liitumislepinguga, kus Eesti riik võttis endale kohustuse varustada kõik reoveekogumisalad, mille reostuskoormus on üle 2000 inimekvivalendi, puhta joogivee ja reovee ärajuhtimise võimalusega. Riigi võetud kohustuse omaosalus tuli kinni maksta vallaeelarvest.

 

Veemajandus ongi kõige rohkem investeeringuraha saanud valdkond. Järgnevad haridus ja taristu ehitus (teed, tänavavalgustus) ning väiksemal määral sport, kultuur ja tervishoid.

 

Kolmekümne aastaga on Harku vald tohutult muutunud. Seda muutust tajuvad aga alla ühe kolmandiku elanikest, sest elanike arv on sel perioodil kasvanud 5143-lt 16 349-le.

 

 

VELLO VIIBURG, abivallavanem