HARKU VALD 30: Rubriik tutvustab Harku valla kujunemisaastate tähtsamaid sündmusi

 

Seekordses ajaloovaates on kasutatud materjale Terje Urbaniku koostatud kogumikest "Killukesi Harku valla ajaloost" ja "Vääna iseseisva vallana".

 

20. sajandi esimesel kümnendil kasvas Harku vallas jõudsalt maksualuste hingede arv. Seni olid maksukohustusest vabastatud naised ja mehed alates 60. eluaastast, samuti haiged ja puudega inimesed. Lisaks veel inimesed, kelle volikogu oli tunnistanud töövõimetuks, vallavaesed ja väeteenistusse kutsutud vallakodanikud. Alates 1906. aastast tuli hakata maksu maksma kõikidel kohaomanikel, olenemata soost ja vanusest. 1908. aastal elas Harku vallas juba 2360 meeshinge, kellest maksumaksjaid oli 1511.

 

Viimase 30 aasta jooksul on meil kõigil olnud võimalus avalikult tähistada Eesti riigi aastapäevi. Kuna eelmise sajandi algupoolel kuulus Eestimaa veel Vene keisririigi koosseisu, olid riigiga seotud sündmuste tähistamisel hoopis teised alused. 1913. aastal möödus 300 aastat Romanovite dünastia valitsemise algusest. Harku vallavolikogu arutas sama aasta alguses selle juubeliga seotud pidustuste läbiviimist. Otsustati, et koolides jagatakse lastele selle tähtpäeva puhul maiustusi, ja vald oli saanud kohustuse kinkida igale lapsele üks mälestusese, mis maksaks vähemalt kolm kopikat.

 

Vallal tuli käsu korras koolidele kinkida ka selle dünastia esimese tsaari pilt. Romanovite valitsemise 300. aastapäeva puhul korraldati valla kulul vaesematele vallaelanikele ühine pidusöök ja jagati riideid. Vallavolikogu pidas sel puhul ka ise piduliku koosoleku, mille lõpetas ühehäälse otsusega kustutada maha osa vaesemate kogukonnaliikmete valla maksud.

 

Vaidlus Kallaste kõrtsi üle

 

Suuri probleeme on vallas tekitanud erinevate kõrtside tegevus. Volikogus on mitmeid kordi arutatud Tiskre ja Tabasalu külade keskel asuva Kallaste kõrtsi tegevust, mis oma asukoha tõttu olevat olnud "rahvale ristiks ja hukatuse kohaks". Seal pidi toimuma igal nädalal vähemalt üks tüli, mille tõttu politsei kohale kutsutakse. Volikogu otsustas Eestimaa kubernerile lausa palve saata, et valitsus sulgeks Kallaste kõrtsi. Teada aga on, et kõrts tegutses edasi.

 

1909. aastal arutati Harku volikogus, miks Kallaste õllepood peab iga päev lahti olema, seda ka kroonu- ja kirikupühadel. Otsustati aktsiisivalitsusele palve saata, et see pühapäeviti kauplemise ära keelaks. 1914. aastal tõdes volikogu, et Kallaste kõrtsi ajutine sulgemine on vallarahva käekäigule väga hästi mõjunud. Karskuse eest võitlemist jätkas volikogu ka edaspidi ja alles 1931. aastast jõustus otsus, et Harku valla piirides on igasugune alkoholijookide müük keelatud.

 

1919. aastal loodi Harku mõisas vabariigi valitsuse otsusega alaealiste kurikalduvustega poisslaste parandus-kasvatusmaja ehk Harku kolonii. See tekitas Harku vallavolikogu liikmete seas  suurt pahameelt. Arvati, et kuigi see on vajalik asutus, asub see koolile liiga lähedal ja võib noorsoole halba mõju avaldada. Volikogu leidis, et selle asutuse võiks avada hoopis Humala mõisas, kuid vabariigi valitsus jäi endale kindlaks.

 

Harku koloniisse võeti õppima ja kasvama 8−15-aastaseid poisslapsi. Juhatuse ja kasvatajate kohustus oli jälgida, et lapsed ei tunneks ennast teistest äratõugatuna ja et kurikalduvus neis ei süveneks. Õpetuses pidi olema palju praktilisust ja huvi äratavat, mida saaks edendada vabas looduses. Pähe õppimist tuleks kasutada nii vähe kui võimalik. Tublimad lapsed said kolonii kulul võimaluse edasi õppimiseks. 1939. aastal viidi laste parandusmaja üle Kernu valda.

 

Muudatused valla piiride osas eelmise sajandi algul olid põhjustatud Naissaare valla ühendamisest Harku vallaga 1914. aastal. Ühendus kestis vaid viis aastat, sest 1919. aastal eraldati Naissaar taas omaette vallaks. Samal aastal aga soovis Vääna ja Viti kogukond koos Suurupi komandatuuriga eralduda Harku vallast ja alustada iseseisva omavalitsusüksusena. 11. mail 1919 otsustaski Harju Maakonna Nõukogu rahuldada nende kogukondade soovi ja moodustati Vääna vald. 

MARIS VIISILEHT, abivallavanem

Foto: Vaade omaaegsele "Kongsi" restoranile. Lauri Lenki erakogu