HARKU VALD 30: Rubriik tutvustab Harku valla kujunemisaastate tähtsamaid sündmusi

 

Nõukogude võim lõpetas Harku vallas volikogu tegevuse 25. juulil 1940. Ülesanded anti vallavalitsusele, mis jätkas tööd muudetud koosseisus. Esimeseks nõukogudeaegseks Harku vallavanemaks sai 1940. aastal Karla Betlem.

Peagi nimetati kõik Eesti vallavalitsused ümber täitevkomiteedeks. Seega hakati kohalikku võimu üles ehitama ülevalt alla ehk ametimehi ülalpool ametisse nimetades, mitte neid altpoolt valides, nagu seni volikogude valimiste puhul oli tehtud. Töörahva saadikute nõukogude täitevkomiteed asutati 17. jaanuaril 1941 ja seda tegid maakondade täitevkomiteed. Ka kohalike täitevkomiteede komisjonid määras kindlaks maakonna täitevkomitee. Sellega lõpetati seniste vallavalitsuste töö ja tegevus. Näiteks võib tuua eelarve koostamise. Kui Eesti Vabariigis koostas valla eelarve vallavalitsus ja raha selleks tuli kohalikest maksudest ning eelarve kinnitas volikogu, siis nõukogude ajal puudus nii maakonna kui ka valla täitevkomiteel eelarve koostamise õigus.

 

Uus muutus kohaliku omavalitsuse tasandil toimus juba sama aasta sügisel Saksa okupatsiooni tingimustes. Pärast Saksa vägede tungimist Nõukogude Liidu territooriumile 21. juunil 1941 ja Tallinna jõudmist augusti lõpul moodustati 15. septembril Eesti Omavalitsus, millele allutati ka vallavalitsused. Volikogud sel ajal ei tegutsenud. Selline omavalitsuslik korraldus kehtis kuni 1944. aasta sügiseni, kui Saksa väed lahkusid ja Eesti okupeeris taas Nõukogude Liit.

Hiljuti, 14. juunil 2021 möödus 80 aastat juuniküüditamisest. See on eesti rahvale kurb tähtpäev, mil viidi Siberisse tuhandeid meie rahvuskaaslasi, põhiliselt omariikluse väärtuste kandjad koos nende pereliikmetega. Sellest ei jäänud puutumata ka Harku valla elanikud.

 

Samal suvel, 1941. aasta juulikuus toimus mobiliseerimine Nõukogude sõjaväkke, kuhu said kutsed ka mitmed Harku valla noored mehed, kes olid sündinud aastatel 1919−1922. Ago Väli Harku vallast kirjeldab kogumikus "Harku valla elanike mälestusi" pikalt ja põhjalikult oma teekonda viimase suure sõja ajal alates mobiliseerimisest 2. juulil 1941 kuni 1945. aasta kevadeni. Tema päeviku pidamise kaudu võime jälgida ja mõista, kui keerulised ja rasked olid tingimused tööpataljonis kaugetes Venemaa avarustes ja seda väga karmides looduslikes oludes. Elamistingimused ja nendega hakkama saamine nõudsid üliinimlikke pingutusi ja vastupidavust.

 

1944. aasta sügisel pidid paljud Harku valla pered vastu võtma valusa ja emotsionaalselt raske otsuse. Põgenedes nõukogude võimu eest läände pääsesid nad Siberisse saatmise eest. Üheks selliseks oli tuntud Tabasalu perekond Tui. Taluomanikust perekonnapea Juhan Tui kuulus Kaitseliitu, osales Harku vallakohtu töös ja mitmetes kohalikes seltsides. Koos teiste selle kandi peredega asuti Tiskre rannast Rootsi poole teele 21. septembril 1944. Seda teekonda kirjeldab väga värvikalt Juhan Tui vanim tütar Meeli Tui-Lorenzl nelja-aastase lapse silme läbi. Kuigi lapsele võis see paadisõit tunduda lihtsalt põneva reisina, siis täiskasvanute jaoks tähendas see suurt vastutust alustada uut elu täiesti tühjade kätega täiesti uues keskkonnas eemal kõigest lähedasest, milleks on kodu, kodupaik, kodumaa, sugulased ja head sõbrad.

 

Meenutused ja mälestused möödunud keerulistest aegadest on alati kandnud endas suurt väärtust, sest nende kaudu mõistame ja saame tõdeda, et meie rahvas on väärikalt hakkama saanud igal pool ja erinevatel ajastutel.

 

Maris Viisileht, abivallavanem

 

Ajaloovaates on kasutatud materjale Terje Urbaniku koostatud kogumikust "Harku valla elanike mälestusi".