Kuidas kirjeldada juubelit pidavat valda? Kui mõelda vallast kui inimesest, kes tähistab kolmekümnendat sünnipäeva, on käes tema parimad aastad.

 

Kolmekümnene ei ole verinoor, aga muidugi mitte ka vana. Üht-teist on ta elus juba näinud, aga kuhugi ei ole kadunud tegutsemisind ega ideaalid, mis teda aina edasi viivad, kindlas usus paremasse homsesse. Mismoodi on meie vald siis kujunenud ja milline võiks ta välja näha kümne aasta pärast?

 

Materjali sünnipäevalapse portree joonistamiseks saab mõistagi valla majakatelt läbi kolme aastakümne. Kahjuks ei ole esimest vallavanemat Arvo Musta (valitses 1991−1993) enam meie seas, ent tema uskumatutest juhtumistest äsja sündinud vallas saab lugeda Harku valla kroonikast "Põhjatäht". Muide, ilmunud on ka värske kroonikaraamat "Harku vald aastatel 2014–2021", mis käsitleb meie valla viimaste aastate lugusid-laule ja mille leiab raamatukogudest.

 

 

Sulev Roos (valitsemisaastad 1993–2005)

 

Sulev Roos alustas Harku vallas, tol ajal küll veel Harku külanõukogus 1990. aastal maanõunikuna. "Vallavanemaks valiti mind 1993. aasta sügisel. See aeg oli suurte muutuste algus — sotsialism oli just nagu lõppenud, aga kapitalism ei olnud veel kohale jõudnud," meenutab ta. Üheksakümnendate algus, kõik oli uus. Eestis oli sel aastal vastu võetud vastuoluline maareformi seadus, millega nähti ette maa omandiõiguse tagastamist endistele omanikele ja nende järeltulijatele, maa munitsipaalomandisse andmist ja riigi maafondi moodustamist. "Nii et kui 1940. aastal kuulutati kogu maa riigi omandiks, siis nüüd tuli hakata sellest kunagi tehtud koogelmooglist uuesti mune vorpima."

 

Samal aastal oli vastu võetud ka omandireformi aluste seadus, mille põhjal tuli meie vallas Tallinna aiandussovhoosi ja Ranna sovhoosi varade tulevik ära otsustada. "Sellele, mis pidi aga saama inimestest, kes neis majandites olid töötanud, ei mõelnud keegi. Sedagi, mida see kohalik omavalitsus endast üleüldse kujutama pidi, täpsustati alles 1993. aastal vastu võetud seaduse redaktsiooniga." Sellises olukorras tuli toimetama hakata. Roos oli selleks ajaks ammutanud teadmisi omavalitsuse tööst Soomest Eura vallast. Maareform oli Roosile tuttav, ta oli sellega tegelenud maanõunikuna töötades seaduse vastuvõtmise esimestest päevadest peale. Roos räägib: "Mis puutus majandite omandireforme, siis olid majandites moodustatud reformikomisjonid, kes toimetasid vastavalt oma seadustele. Valla esindajana olin Ranna sovhoosi likvideerimiskomisjoni liige ja pidin jälgima, et omavalitsusele antaks üle elanikkonna teenindamiseks vajalikud hooned ja rajatised. Esialgu ei tahetud midagi anda, ajapikku hakati pakkuma lekkivaid veetrasse, pumbajaamu, auklikke teid, kütuseta katlamaju ja lasteaedu."

 

1995. aasta oli tõeline katsumus. "Vabariigis nappis kütust, meil oli küll raha, aga kütust katlamajade kütteks anti piiratud koguses. Koolides, lasteaedades ja korterelamutes suutsime tagada miinimumtemperatuuri. Samal aastal pankrotistus Ranna sovhoosi omandireformi kroonijuveel Ranna linnukasvatus. Paljud jäid töötuks. Kõik inimeste suures lootuses paigutatud osakud lendasid vastu taevast." Pead tõstis ka kuritegevus. Ei möödunud päevagi, mil mõnda korterisse sisse ei murtud. Kõik elasid peost suhu. Tasapisi hakkas aga tunneli lõpus valgus paistma. "Üheksakümnendate lõpupoole hakkas elu paremaks minema, inimesed harjusid uue elukorraldusega ja meie valla soodne asend pealinna kõrval tagas inimestele võimaluse leida linnas tasuvat tööd. Valla eelarve kosus ja olime võimelised juba suuremaid asju ette võtma."

 

2002. aastal jõuti lõpule Tabasalu ujula ja spordihoone ehitamisega. Uute elamute lisandumisega tekkis nõudlus lasteaiakohtade järele. Valmisid Teelahkme lasteaed ja Harku keskus. Kumnasse ja Väänasse kohaldati vanadesse hoonetesse ruumid kogukondlikuks tegevuseks.

 

"Loomulikult ei kasvanud meie õuel rahapuud," ohkab Roos, "ja nii nagu kõik teised omavalitsused, ehitasime ka meie vajalikud sotsiaalobjektid laenude abil. Vahel meid noomiti, et laenukoormus on liiga suur, aga pankade silmis olime kindel partner ja kõik laenud said õigel ajal tagasi makstud."

 

Praegust asjade seisu vaatab endine vallavanem heakskiitval pilgul ja tulevikku näeb helgena: "Vald on ka aastate pärast arenev paikkond tunduvalt suurema elanike arvuga, ei kugista keegi teda alla. Tundub, et Harku valla kunagine arengukava, mis prognoosis, et aastal 2035 elab vallas 35 000 elaniku, realiseerub varem. Julgust seda arvata sain, lugedes tänavu sügisel kõiki neid valimiseelseid lubadusi ja programme, kust leidsin päris palju enda omaaegseid ideid, mis küll tol ajal välja naerdi. Ei ole midagi uut siin päikese all!"

 

 

Ott Kasuri (valitsemisaastad 2005−2007)

 

Neid asju, mille üle vald-juubilar uhke võiks olla, jätkub 32 aastat volikogu liige olnud Kasuril sedavõrd palju, et neist saaks kolm köidet. Vähemalt. "2006 hakkas kehtima uus Harku valla põhimäärus, kasutusele võeti valla uus ametlik sümboolika, asutati valla teenetemärk, mida antakse füüsilistele isikutele vallale osutatud teenete eest. 21. novembril 2006 tähistati esimest korda ja pidulikult Harku valla päeva," loetleb ta. Selleks päevaks valmis trükis "Killukesi Harku valla ajaloos", 2007 järgnes "Killukesi valla haridusloost".

 

Tol ajal alustati ka digitaalse arhiivi ja õigusaktide andmebaasi loomisega, mille käigus digitaliseeriti aastatel 1991−2001 vastu võetud vallavolikogu ja vallavalitsuse haldusaktid ning istungite protokollid. "Selle tegevusega olime Eestis kindlalt esirinnas," on Kasuri uhke, "asjaajamine ja töökorraldus said nüüdisaegse vormi ja sisu. Meil ei olnud enam elavaid järjekordi vallamaja koridorides ja küsimuste lahendamine oli efektiivsem, sest probleemide sisu oli ametnikele eelnevalt teada." Raamatukogud läksid üle elektroonilisele laenutusele ja seal olid ka avalikud internetipunktid.

 

2002. aastal alustatud Harku valla uue üldplaneeringu koostamine jätkus raugematu hooga. Lisandusid Sõrve looduskaitseala moodustamisega seotud tegevused, mis said alguse 2005. aastal. Ikka selleks, et paekivikarjäär ei jõuaks meie valda ega elanike tagahoovi. Riik oli avastanud, et maavara, paekivikillustik oli hinda läinud, ja see pakkus võimaluse riigieelarvesse tulu teenida. "Harku valla rikkus kasvas, tulubaas suurenes, investeeringute maht lubas parandada taristut," meenutab Kasuri oma valitsemisaega.

 

Kindlasti soovib ta ära märkida, et 2007. aasta suurim sündmus oli esimene valgustatud kergliiklustee Tabasalust Murasteni. Samuti valmis Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni esimene arengukava. Ta meenutab heldimusega, kuidas käidi hõbelusikat andmas väikestele ilmakodanikele ja õnnitlemas eakaid. "Sellistel kohtumistel kuulsin palju häid sõnu Harku valla ja vallavalitsuse aadressil, kes märkab ja hoolib oma elanikest."

 

 

Kaupo Rätsepp (valitsemisaastad 2007–2017)

 

Vallavanemana nimetati Rätsepp ametisse 20. detsembril 2007. Ta oli just saanud kolmekümneaastaseks. Alanud oli ülemaailmne majanduskriis. Rätsepp ütleb, et tal puudus omavalitsuse juhtimise kogemus ja kohalikul poliittasandil ei olnud tal mitte ühtegi lähedast mõttekaaslast. "Seega oleks põnevamat, suuremat ja vastutusrikkamat väljakutset raske ette kujutada olnud."

 

Suurimaks väljakutseks uues ametis oli Rätseppa sõnul vallaametnike ja volikogu liikmete hoiakute, suhtumise ja väärtushinnangute muutmine igapäevases töös. "Meenutan suure tänutundega tänaseks meie seast lahkunud vallasekretäri Ene Vegest, kes jagas minuga samu väärtusi ja toetas mind nende elluviimisel. Tänu tema toele ja abile läbisime organisatsioonina kvaliteedijuhtimise protsessi. Protsessi eesmärk ei olnud seinale riputada ISO-sertifikaati, vaid selle käigus tõsta teadmisi valla elanikkonnakesksest mõtlemisest, ühiste eesmärkide seadmise olulisusest, omavahelise koostöö tulemuslikkusest jne."

 

Ta möönab, et muutuste elluviimisel oli organisatsioonist lahkujaid, kuid oli ka neid, kel tuli paluda lahkuda. "See oli suur ja aeganõudev ülesanne, millega oli vaja järjepidevalt edasi töötada. Mis positiivne − muutunud väärtuste ja hoiakutega organisatsioonile ei olnud enam ükski väljakutse keeruline, sest ühtehoidvas kollektiivis on kõik mured lahendatavad." Praegu vaatab Rätsepp rõõmuga hariduslinnakut, unistust, mis sai tõelisuseks: "Selle suure eesmärgi täitumisse panustasid koos minuga võrdväärselt ja enamgi veel nii Ott Kasuri kui ka tolleaegne haridusosakonna juhataja Aivar Soe, loomulikult olen tänulik ka volikogule, kes suhtelises üksmeeles eesmärgi realiseerumisele toeks oli."

 

Rätsepp, kes on Tabasalus elanud esimesest eluaastast alates, loodab, et lähima paari aasta jooksul realiseeruvad meie vallas suuremad äri- ja elamuarendused ning pärast seda ei ole meie eesmärgiks ega sooviks kasvada rahvaarvult ega elamu- ja ärihoonete arvult, vaid eesmärk on panustada elukeskkonna heaolusse.

 

 

Erik Sandla (2017 – praeguseni)

 

Sandla ametisse astudes oli aktuaalseim teema lasteaia- ja koolikohtade puuduse lahendamine. Vald sai 2013. aastal kehtestatud üldplaneeringu alusel suuna kasvada edaspidi tasakaalukalt, sest vahepealsetel aastatel oli ehitusbuumiga tekkinud juurde palju uusi planeeringuid, mida meie valla sotsiaaltaristud ei olnud võimelisedvastu võtma," räägib Sandla ja lisab, et arenguplaane koostades ei tohtinud unustada jätkuvat survet elamuehitusele ega sellest tulenevale rahvastiku kasvule ning kooli-lasteaiakohtade tagamisele. Tõstatusid koolivõrgu arengu küsimused, otsustada tuli, mida teha endise piirivalvekooliga.

 

Sandla on rahul, et hakkama on saadud ajaloo suurima investeeringuga haridusse – hariduslinnak on meie au ja uhkus. "Seda au ei saa võtta lõpetav vallavalitsus tervenisti endale, vaid nagu valla töös tavaline, siis üks vallavalitsus alustab, järgmine ehitab objekti valmis. Nii ka minu ajal valminud Tabasalu perearstikeskus, hooldekodu, Tilgu sadama ala ja palju muuga. Tänan nii eelnevat kui ka lahkuvat vallavalitsust ning volikogu sisuka koostöö eest."

 

Praegu näeb vallajuht uhkusega, et Harku vald on tõusnud paaril viimasel aastal Eesti koolivõrgu arendamisel vabariigis esirinda nii hariduse kui ka mitme teise valdkonna lõikes. Rõõmu teeb, et vallaelanike rahulolu elukeskkonnaga on väga kõrge – viimase rahulolu-uuringu kohaselt 90% elanikest on väga või pigem rahul.

 

"Vallavalitsuses ja allasutustes on meil tublid ja töökad inimesed, kes teevad oma igapäevast tööd suure pühendumusega," sõnab Sandla rahulolevalt.

 

Ta leiab, et vald on läbi teinud märkimisväärse arengu, meil on nüüdisaegne taristu, hästi toimivad teenused ja mis peamine – tulevikule orienteeritud arengukeskkond. Missugune näeks aga vald välja oma neljakümnendal sünnipäeval? Vallavanem ütleb, et praegu kasvab meie püsielanikkond 350–450 elaniku võrra aastas. Sel aastal ületas elanike arv 16 000 piiri. "Elanike arv kasvab põhiliselt Harkujärvel ja Tiskres Apametsa piirkonnas." Sellepärast on ka järgmine suurem investeering Tiskres, kus 2023/24. aastal valmib hariduslinnak. "Tabasallu kerkib uus vallakeskus koos ärihoonete, uue vallamaja ja kogukonnahoonega, tuleb multifunktsionaalne jalgpallihall, Mürsiku tänavale plaanime lasteaeda. Järgnevatel aastatel paneme rõhku valla keskkonna väljaarendamisele, milleks tellisime vastava kontseptsiooni." Vallavanem tunneb rõõmu, et tähistame sel aastal valla juubelit. Sel puhul sündis ju ka esmakordselt kultuurifestival "Meie inimesed", mis pakkus unustamatuid elamusi. "Üheskoos oleme palju suutnud," tõdeb Sandla ja kiirustab lisama – mõõtmatult palju tegemist ootab aga ees.

 

MARI KUKK