HARKU VALD 30: Rubriik tutvustab Harku valla kujunemisaastate tähtsamaid sündmusi

 

Pärast Saksa vägede lahkumist 1944. aasta sügisel elati kogu Eestis jälle nõukogude võimu all. Vabalt valitud volikogude ja vallavalitsuste töö oli keelatud.

 

Kuna rajoonide (praeguses mõistes maakondade) täitevkomiteed ei tulnud neile pandud ülesannetega toime, hakati 1945. aastal moodustama külanõukogusid. Harku külanõukogu loodi 8. augustil. Samal aastal alustasid tööd ka Muraste ja Vääna külanõukogu, mis ühendati Harku külanõukoguga aastal 1954.

 

Harku Küla Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee asus aastatel 1947−1975 Hüüru mõisas. Hüüru küla asus tol ajal Harku külanõukogu piirides, kuni 1977. aastani, mil see liideti Saue külanõukoguga. Seega sai läbi ka Harku ja Hüüru kogukonna ühine üle saja aasta kestnud haldusajalugu.

 

Pärast sõja taandumist Eestimaalt oli esialgu võimalik talusid edasi pidada. See aeg kujunes aga üürikeseks. Peagi oli maaelanike põhitegevusalaks kolhooside loomine. Ametlikult oli kolhoosi minek vabatahtlik, tegelikkuses ei olnudki muud võimalust. Ei ole ka juhus, et just pärast märtsiküüditamist hoogustus kolhooside asutamine Eestis veelgi.

 

Maa ja vara läks kolhoosile

 

Harku valla endistel maadel Tabasalu külas loodi Harjumaa esimene kolhoos Sangar 25. jaanuaril 1948. Sellest kirjutab oma mälestustes kolhoosi esimene esimees Aleksander Mereküla, kes oli seni Tabasalus taluperemeheks. Kolhoosi astumisel pidid liikmed maa ja vara andma kolhoosi omandisse. Isiklikuks kasutamiseks võis jääda vaid osa hooneid, piiratud hulgal koduloomi ja väike aiamaa (0,5 ha). Põllumajandusmasinate omamine oli keelatud.

 

Mereküla meenutab, et algselt saadi liikmetelt kokku üle paarikümne veise. Lehmi osteti juurde Tallinna lehmapidajailt ja need olid korraliku piimaanniga. Kolhoosi algus oli siiski väga raske olnud. Näiteks oli vaja piima müügist saadud raha panka viia ja seal arve avada. Kuna aga Sangar oli Harjumaal esimene kolhoos, ei teatud pangas, kuidas arvet avada. Esimees meenutab, et kulutas pangas käimisega saapatallad alt ära, aga "arvet lahti ei saadud". Lõpuks saadeti Moskvast juhendid ja Harjumaa esimene kolhoos sai omale pangaarve. Kolhoosi kontor seati sisse Juhani tallu ja seal peeti ka üldkoosolekuid.

 

Mõne aasta pärast algasid kolhooside liitmised. 1950. aastal liitusid Sangariga Ranna ja Jüriöö kolhoos. Esimene neist oli Rannamõisa asundustalude baasil ja teine Harku küla elanike moodustatud. Järgmine suurem liitumine toimus 1. jaanuaril 1966, kui ühinesid Sangar, Lembitu ja Eha. Nendest kolhoosidest moodustati Ranna sovhoos.

 

Legendaarne Ranna sovhoos

 

Sovhoosi ajaloolise õiendi alusel oli pindalaks siis 7728 ha, sellest põllumaad 1201 ha. Moodustati kolm osakonda: Sangari, Lembitu ja Vääna.

 

Ranna sovhoos oli tol ajal erikallakult tõuveisekasvatuse sovhoos. Arvel oli 1391 veist, 692 lehma, 634 siga, 101 lammast ja 91 hobust. Traktoreid oli 21. 1967 lambakasvatus likvideeriti.

 

1971 anti Ranna sovhoos Eesti Linnukasvatuse Valitsuse alluvusse, liideti ka Keila sovhoos ja lisandus tõulinnukasvatus. Sovhoosi üldpindalaks sai 9924 ha, sellest metsamaad 1065 ha. Masinapargis oli 60 traktorit, 15 kombaini, 28 veoautot, busse ja sõiduautosid kokku 26 tk. Kanu oli 79 500. Sovhoosis töötas 538 alalist töölist.

 

Ranna sovhoosi kolmest direktorist tuntuim oli hilisem põllumajandusminister ja Harku vallavolikogu liige Vello Lind, kes juhtis sovhoosi aastatel 1968−1981.

 

Ajaloovaates on kasutatud Harku vallavalitsuse arhiivi materjale.

 

MARIS VIISILEHT, abivallvanem