HARKU VALD 30: Rubriik tutvustab Harku valla kujunemisaastate tähtsamaid sündmusi

 

Pool sajandit ei olnud demokraatlikud valimised võimalikud. Aastaks 1989 oli olukord Eestis aga sedavõrd muutunud, et hakati tegema ettevalmistusi uue seaduse vastuvõtmiseks - et anda kohaliku elu osas otsuste tegemine jälle kohalikule omavalitsusele.

 

Täna, 32 aastat tagasi ehk 10. novembril 1989 võeti vastu kohaliku omavalitsuse aluste seadus. Seal oli märgitud, et kui algul jätkavad kohalikul tasandil veel külanõukogud ja selle esimehed, siis edaspidi saavad nendeks olema taas vallad ja vallavanemad.

 

Sama aasta jooksul võeti vastu mitmeid õigusakte, mis sillutasid teed esimeste vabade valimisteni. Näiteks 8. augustil võeti vastu otsus "Haldusreformi läbiviimisest ENSV-s". Selle otsusega nähti ette, et aastail 1990−1994 toimub üleminek kehtivalt haldussüsteemilt taas omavalitsuslikule haldussüsteemile. Reformi alguskuupäevaks määrati 1. jaanuar 1990. Haldusreformi läbiviimise pidid tagama kohaliku omavalitsuse volikogud, mida aga sel hetkel veel ei olnud. Selleks võeti samal päeval vastu uus valimisseadus. Samuti otsus, millega määrati kohalike rahvasaadikute nõukogude valimised 1989. aasta 10. detsembrile. Just nende valimiste järel algas Eestis kohalike omavalitsuste sisuline taastamine.

 

Tere, demokraatia

 

Niisiis, 10. detsembril toimusid kõikjal Eestimaal taas vabad ja demokraatlikud kohalikud valimised. Nii ka Harku vallas. Üles seati 50 kandidaati. Külanõukogusse valiti kokku 20 saadikut. Seega olid demokraatlikud valimised tagatud − 2,5 kandidaati ühele volikoguliikme kohale. Võrdluseks: tänasel päeval peetakse heaks näitajaks, kui kandidaate on 5−6 korda enam, kui on kohti volikogus. Igal kandideerijal pidi olema ette näidata 50 toetusallkirja. Valimiste tulemusena väärisid esimeses koosseisus Harku vallavolikogu liikme au järgmised kodanikud: Henn Aru, Aleksandr Bogarinov, Ott Kasuri, Aivar Kikas, Kai Kooli, Rein Kooli, Galina Kostõleva, Virgo Kungla, Rein Kutsar, Matti Kukk, Arvo Must, Indrek Noodla, Leili Paiso, Ants Saar, Tõnis Saarepera, Toomas Sullakatko, Rein Tampere, Tiit Teetamm, Vello Viiburg, Jaak Vunn.

 

Kohe-kohe saame täielikud õigused

 

Arvo Must, kes oli varem külanõukogu esimehe kohuseid täitnud, valiti taas esimeheks ja uue seaduse alusel pidi temast peagi saama vallavanem. Seda siis, kui kõrgemale võimule on esitatud omavalitsusliku Harku valla sotsiaalmajandusliku arengu kava ja põhimäärus. Vastselt valitud esimees koos saadikutega pidigi hakkama neid dokumente looma. Selleks aitas edukalt kaasa silmaringi laiendamine Põhjamaade omavalitsusüksustega tutvumisel. Tolleaegse Harju maavanema eestvõttel said maakonna külanõukogude esimehed külastada Soomet, Taanit, Rootsit, kus kohtuti eri valdade ja ametimeestega, õpiti kohaliku elu toimimist ja juhtimist. Vaikselt hakati aru saama, mis on külanõukogu ja valla vahe. Ja kuhu oligi vaja valla taasloomise nimel jõuda. Igapäevase töö tegemiseks tuli juurde luua uusi ametikohti, sest senisest personalist jäi vajaka. 1990. aasta kevadest töötas Harku külanõukogus kaheksa inimest – lisaks esimehele sekretär, kaks raamatupidajat, pasportist-sõjaväearvestaja, heakorraspetsialist, sotsiaalnõunik ja maanõunik. Harku valla täielike õiguste taastamiseni jäi veel poolteist aastat.

 

MARIS VIISILEHT, abivallavanem

 

Ajaloolises ülevaates on kasutatud Ülo Russaku koostatud kogumikku "Põhjatähe valgus" ning EMOL-i ja MTÜ POLIS koostatud kogumikku "Eesti kohalik omavalitsus ja liidud – taastamine ning areng 1989−2017".