Meie vald on tuntud unikaalsete ja kaunite loodusmaastike poolest. Rannikualadel avaldub suurejooneline Põhja-Eesti klint, kohati on mereäärne kõrge paekallas kahe- või mitmeastmeline, suurem osa kuni 30 m kõrgune pankrannik. Üldtuntud on Türisalu, Suurupi ja Rannamõisa pangad. Loopealsed ja laialeheliste puudega ürgsed metsad on paljude haruldaste taimeliikide kasvukohaks, paekivis asuvad koopad on üle-euroopalise tähtsusega talvitumispaigaks nahkhiirtele. Pankrannik vaheldub liivarandadega, kadakased paepealsed männimetsaga. Sisemaa valdavalt lainjat tasandikku läbib valla keskosas Vääna jõe org. Väärtuslikud niidualad laiuvad Ilmandu, Laabi, Sõrve, Vääna ja Muraste ümbruses.

Pankranniku vapustavamad vaated avanevad Tabasalu looduspargis ja Türisalu panga vaateplatvormilt. Kauneim liivarand asub Vääna-Jõesuus, rannamõnusid saab nautida ka Suurupi, Tilgu või Tabasalu supelkohtades.

Valda läbib kaks jõge – suurem neist on osaliselt valla läänepiiriks olev Keila jõgi (kogupikkus 122 km) ning Vääna jõgi (kogupikkus 65,6 km). Vallas on ka üks järv – Tõlinõmme järv (5,9 ha) ning mitmed sood ja rabad – Tabasalu, Ilmandu, Vääna, Tõlinõmme, Muraste, Karjaküla, Harku.

Vahi juga. Foto: Kady-Ann Sutt

Valla omapäraste maastike ja taimestiku kaitseks on eri aegadel asutatud mitmeid maastikukaitsealasid. Loomaliikidest on kaitse all nahkhiirte püsielupaigad: Vääna-Viti, Humala ja Naage koopad. Liikva ja Vahi külades kaitstakse kanakulli püsielupaiku. Kaitstud on Vääna jõgi, Tilgu koopad ja Taari hiidrahn Ilmandu külas. Pargialadest on kaitse all Harku, Viti, Kumna ja Vääna pargid, samuti Valingu tammik Tutermaal, Rabakivi tamm Tiskres ja Pilladu tamm Harkujärvel ning meres asuv Hageni kivikülv.

Muistsetes asupaikades valla kirdeosas (Muraste, Ilmandu, Sõrve) on arheoloogiamälestistena kaitse all hulgaliselt kivikalmeid ja kultusekive (lohukive), aga ka Humala küla Ristiallikas ning Sõrve küla Proomu allikas.

Osalt kivipeenardega ääristatud muistsed põllulapid on säilinud Ilmandus ja Murastes, samuti Keila jõe ümbruses. Arheoloogiamälestiste hulka kuuluvad muistsed asulakohad Rannamõisa, Kumna, Kütke ja Tiskre külades. Vallas on kokku registreeritud üle 100 pärandkultuuriobjekti.

Kaunis loodus, pealinna lähedus ning üha arenev elukeskkond teevad vallast soositud elu- ja puhkepaiga, kus kevadest sügiseni kasvab elanike arv tänu suvitajatele pea neli korda.

Valda on loomisel kogu valda ühendav kallastel kulgev matkarada.

Loodusressursid

Olulisemad maavarad on lubjakivi (Harku ja Sõrve maardlad) ning turvas (Vääna, Tõlinõmme, Tabasalu, Harku, Karjaküla, Muraste, Ilmandu). Kruusavarusid leidub Harku ja Rannamõisa maardlates. Metsad hõlmavad valla pindalast üle kolmandiku.

Valla maad on üldiselt väheviljakad, mistõttu põllumajandus pole väga tähtis. Lavamaa klindi lähedastel aladel on valdavalt õhukesed paepealsed mullad, kõrgemal viljakamad rähkmullad.

Harku valla põhjaveevarud on piiratud. Põhilised põhjaveeressursid on ordoviitsium-kambriumi ja kambriumi-vendi veehorisondid (sügav põhjavesi). Üksikobjektidel kasutatakse ka kvarternaari setete horisonti (pinnalähedast põhjavett).