Vana-Pääla mõis

 

Vääna mõisakompleksi esimesed teated pärinevad 1325. aastast. Alates 1920. aastast tänaseni tegutseb mõisas lasteaed-algkool. Praegune hoonestus pärineb põhiosas 18. sajandi lõpust, kui alustati peahoone ehitustöid tundmatu itaalia päritolu arhitekti kavandite järgi. Väikese kunstliku mäerinnakuga esile tõstetud peahoone on pikk, 1,5 korruseline madala kelpkatusega ehitis. Pidulikkust rõhutavad galeriidega ühendatud ümarpaviljonid, kõrge terass-pandus aiafassaadil, barokselt jõuline pilastrite ning hoone keskosas poolsammastega kujundatud fassaad.

W-poolses kuppelpaviljonis on säilinud kassettlage imiteerivad maalingud. 18. sajandist pärinevad veel mõned baroksed uksed, sisetrepp, osaliselt ka akende raamistus. Vestibüüli väärispuitseinad ja mustrilised kivipõrandad on 19. sajandi teisest poolest.

Peahoone aiafassaadilt saab alguse terassidena laskuv pargiosa, mille lõpus on pärnadest moodustuv radiaalkompositsioon ning regulaarkujuga tiigid. Põhjaküljelt on park piiratud klassitsistlike kasvuhoonetega, idast rohtaia paekivimüüriga.

19. sajandil püstitati romantilise atmosfääri tekitamiseks parki kunstvaremed, mis on säilinud siiani.

Külas asub Vääna külakeskus.

• Väänamõisa tee 1
• www.vanakool.edu.ee

 

Vääna mõis. Foto: Liina Rüütel

 

Kumna mõis ja park on rajatud 1620. aastatel. Mõisa vana peahoone on kõrgel soklil paiknev ühekorruseline viilkatusega puitehitis. Hoone on ehitatud algselt arvatavasti 18. sajandi lõpul. 1910-ndatel aastatel püstitati vanast peahoonest põhja poole kahekorruseline neoklassitsistlik uus peahoone, mis valmis täies mahus 1920-ndatel aastatel. Arvukad kõrvalhooned asusid peamiselt sissesõidutee ääres. Kaasajal on säilinud nii vana kui ka uus peahoone.

Mõisasüdames oli suur park (7 ha), mida ilmestab tiik kahe saarega, kus kasvavad suured hõberemmelgad ja harilikud hobukastanid.

Kumna mõisas on paiknenud ka üks esimesi tenniseklubisid Eestis ning II Maailmasõja ajal oli siin Abwehri luurekool. Tänapäeval võtab Kumna mõis vastu turismigruppe, et tutvustada mõisa ajalugu ja tänapäeva. Mõisas saab näha Eesti ajalooliste maakaartide ja graafika kollektsiooni ning nautida baltisaksa kunstnike töid.

• Kumna tee 19
• www.kumnamanor.eu

 

Kumna mõis. Foto: Tõnis Kalme

Kumna mõis. Foto: Tõnis Kalme

 

Harku mõisa, keldrit ja tall-tõllakuuri mainiti esmakordselt 1372. aastal. Keskajal asus kivist väikelinnusena välja ehitatud mõisas Tallinna asekomtuuri residents.

Põhjasõja ajal, pärast Tallinna piiramist, sõlmiti 1710. aasta septembris Harku mõisahoones kapitulatsiooni- ja rahuleping ühelt poolt Vene vägede ning teiselt poolt Rootsi vägede ja kohaliku aadelkonna vahel. See leping lõpetas Põhjasõja Eestimaal ja Rootsi kuningas loovutas Eesti alad Venemaale, millele järgnes 200 aastat Vene tsaari valitsemise aega.

Eesti Vabariigi loomise järel, 1920. -1930. aastatel tehti Harku mõisa mitmeid parandusasutusi: parandusmaja alaealistele kurjategijatele, Harku vangla, laager tööpõlguritele ja joodikutele.

Alates 1957. aastast paiknes mõisas Eksperimentaalbioloogia Instituut, mis allus Eesti Maaülikoolile. Alates 2014. aastast on mõisa omanik BAULA Arendus OÜ.

Harku mõisa teeb väärtuslikuks mitmekülgne ehitusajalooline taust. Tänaseni on säilinud ka peahoone pikka esiväljakut ääristavad ait ja tall-tõllakuur.

Kui 1976. aastal oli kaheharulise puu kummagi haru ümbermõõt 2 meetrit, siis 2004. aasta suveks oli üks haru murdunud, teise haru ümbermõõt oli rinnakõrguselt 320 cm.

Mõisa park on tänaseks põhiosas siiski säilinud vabakujulises planeeringus. Park oma 92 puu- ja põõsaliigiga on väga mitmekesine. Harku mõisapargi uhkuseks on siin juba üle veerandsaja aasta Eesti jämedaima mägivahtra tiitlit kandev puu. Pargi põhjaserva madalamas osas asub ca 3 hektari suurune tiik.

• Metsa tee
• www.baula.ee, www.mois.ee

 

Harku mõis. Foto: Liina Rüütel
 

Muraste mõis asutati arvatavasti 1620. aastatel. 1848. aastal ehitati mõisasüda senisest esinduslikumana välja - püstitada suursuguse neorenessanss-stiilis peahoone, mis valmis 1851. aastal. Tollal valminu oli kahekorruseline lameda katusega kiviehitis, mida ilmestas korrustevaheline simss. Hoone peafassaad oli suhteliselt lihtne - veidi eenduva keskosa ees oli vaid väike hulknurkne eeskoda ning katuserinnatisel väike ehisviil. See-eest oli väga esinduslik aga taga- ehk pargikülg. Selle keskosas asus kolme kaaravaga kaaristu ning parempoolses otsas sihvakas neljakorruseline torn.

1919. aastast, võõrandamisjärgselt asutati mõisahoonesse lastekodu, mis tegutses seal 1990. aastani. Lastekodu tarbeks püstitati peahoonest edela poole 1980-ndatel aastatel uus kogukas mitme tiivaga hoone, mis ühendati mõisahoonega galerii abil. Mõisasüdamesse ja lähiümbrusse püstitati tollal arvukalt ka muid uuehitisi.

1995. aastast on mõis eravaldusse, kuid jäi tühjalt seisma. 2001. aasta tulekahju muutis hoone varemeteks, hävitades vahelaed ja katuse. Mingil määral on säilinud kõrvalhooned.

• Mõisa tee

 

Muraste mõis. Foto: Liina Rüütel
 

Humala mõis asutati 1690. aasta paiku. Mõisa peahoone on ühekorruseline klassitsistlik kivihoone, mis on püstitatud arvatavasti 19. sajandi algul. Võrdlemisi lihtsat poolkelpkatusega hoonet ilmestasid mõningad rusteeritud seinapinnad ning eenduv eeskoda, mida kaunistas astmikviil.

Säilinutest on esinduslikum laudahoone 19. sajandi lõpust, mida kaunistavad astmikmotiividega viil ning kaaraknad.

• Kumna-Vääna tee (mõis on eraomandis)

 

Viti mõis (saksa k Wittenpöwel) on asutatud 1630. aasta paiku. Mõisa peahoone oli poolkelpkatusega ühekorruseline ehitis. Hoone keskosa oli kahekorruseline, selle ees asuv väike hulknurkne eeskoda. Peahoone pärines arvatavasti 18. sajandi lõpuosast. Mõisa kõrvalhooned asusid peahoone esise auringi ääres ning peahoonest lõuna pool.

Peahoone on meie päevini säilinud 20. sajandil tugevalt ümber ehitatud kujul. Hoone on tehtud täies mahus kahekorruseliseks, keskosa kolmekorruseliseks. Säilinud on kõrvalhooned. Neist esinduslikum on peahoonest kagus paiknev 12-tahulise tuuliku paekivist kere.

• Aiba tee (mõisa ei saa külastada, hoones asub hoolekandeasutus Vääna-Viti Kodu)
• www.mois.ee

 

Suvemõisad

 

Tabasalu suvemõis on projekteerinud 1911. aastal Eesti tuntuim juugendarhitekti Jaques Rosenbaumi. Hoone puitarhitektuuris kasutas Rosenbaum vahverki, mis annab majale selge eripära ja juugendliku joone. Nõukogude ajal olid see maja ja Rannamõisa ala laiemalt kasutusel Balti Merelaevastiku pioneerilaagrina. Sellest ajast on pärit ka kaks kinnistul asuvat merepoid.

Maja restaureeriti 2000. aastate alguses projekteerijaks Mare Rähni käe läbi.

Kinnistu suuruseks on 10 444 m², haljastusprojekti autoriks on Ülle Grishakov. Pool kinnistust on kujundatud iluaia ja teine osa parkmetsana.

• Tammede allee (tegemist on eravaldusega).