Harku valla haridusvaldkonna eest vastutav abivallavanem Robert Lippin annab ülevaate, milline on seis valla lasteaiakohtadega, kuhu ja milliseid lasteaedu on vallal plaanis luua ning kuidas kohtade probleemi aitavad lahendada eralastehoiud.

 

Harku valla selleaastane lasteaiakohtade taotlemine on alanud. Mida saame juba täna öelda – milline on seis ja kas kõik lapsed saavad koha?

 

Milline on pilt täpselt, saame teada siis, kui kõik avaldused on laekunud. Läbi Cumuluse analüüsi, mis vaatleb Harku Valla rahvastikutrendi kuni aastani 2030, ja detsembris-jaanuaris tehtud sissekirjutuste kaudu võime öelda, et lasteaiakohtade puudus Harku vallas on olemas. Kui seni on räägitud kõige enam Tabasalu piirkonnast, siis analüüside järgi on kõige problemaatilisem piirkond hetkel hoopis Vääna-Jõesuu.

 

Kõigile just neile sobivate kohtade leidmine on loomulikult keeruline ja iga lahendus ei pruugi olla kõigi jaoks ideaalne, aga me töötame selle nimel, et tõesti kõigile lastele leida lasteaiakohad.

 

Tänaste lasteaiakohtade võimaliku puuduse lahendamiseks oleks pidanud otsused olema tehtud juba 2020. aastal, millele oleks kohe pidanud järgnema lasteaia projekteerimine ja ehitushangete väljakuulutamine. Nii oleks saanud avada lasteaiakohad käesoleva aasta sügisel. Püüame oma tänaste otsustega leida lahendused nii 2022. kui 2023. aasta sügiseks.

 

Millal saavad lapsevanemad vastuse kohataotlusele?

 

Lasteaiakoha taotluste esitamine lõpeb 1. märtsil, pärast mida alustatakse rühmade komplekteerimisega. Kuni 15. aprillini tehakse kohapakkumisi kolmeaastastele. 25. aprillist kuni 15. maini saavad pakkumised vanemad ja nooremad kui kolmeaastased lapsed. Me plaanime kogu selle süsteemi üle vaadata, et muuta seda paindlikumaks ning otsida süsteemi seest ressurssi juurde.

 

 

Miks on Harku vallas selline lasteaiakohtade esitamise taotluste süsteem, miks mitte järjekorraga?

 

Erinevatel süsteemidel on omad plussid ja miinused, ühte ideaalset süsteemi ei ole olemas. Kui laps pannakse juba piltlikult öeldes otse sünnitusmajas lasteaiakoha järjekorda, siis võib juhtuda hoopis see, et näiteks paari aasta pärast kolib perekond mujale elama. Sel juhul ei anna see omavalitsusele kindlust, kas tegelikult seda kunagi soovitud kohta ka vajatakse või mitte, kui õige aeg käes.  

 

Milliste lasteaedade ehitamine on Harku vallavalitsusel plaanis ja mille järgi seda otsustatakse?

 

Meie valla tegevuskavas on nii Mürsiku kui ka Vääna-Jõesuu lasteaedade projekteerimine ja ehitamine aastatel 2022-2026. Ehk siis lõpptärmin on vastavalt eelmise volikogu otsusele 2026 Oluline on see, et kui me vaatame erinevaid vajadusi ja soove, mis meie valla inimestel on, siis on küsimus selles, mis järjekorras me mida teeme. Peame arvestama ka pikemaajaliste rahvastikutrendidega – kas sellises suuruses lasteaeda on vaja ka 10 või 15 aasta pärast?

 

Lisaks eelnimetatutele on meil hetkel töös suur projekt Tiskre lasteaed-kooli projekteerimise ja ehitamise näol. Hetkel peame arvestama ka ehitushindade hüppelise kasvuga, seega võib juhtuda, et esialgsete prognooside asemel tuleb selle ehituse eest maksta ligi 20 miljonit eurot.

 

Vallaeelarve ei ole kummist ja seetõttu peame tõsiselt kaaluma, kuidas finantseerida nii Tiskre lasteaed-kooli ehitust kui ka täiendavaid kohti Tabasallu ja Vääna-Jõesuusse. Kui vaadata numbritele otsa, siis tänasel päeval on kõige suurem lasteaiakohtade vajadus Vääna-Jõesuus, mis on kaks korda suurem kui Tabasalus. Püüame Tabasalu lasteaiakohtade puudust vähendada läbi erahoidude toetavate meetmete.

 

Kui vaadata pikemat perspektiivi, siis aastal 2030 võib Tabasalu-Rannamõisa piirkonnas tekkida olukord, kui saame kasutada nii erahoidusid kui ka näiteks Rannamõisa lasteaia ajutisi lahendusi – sel juhul puuduks vajadus täiendavate kohtade järgi.

 

Miks on keeruline lasteaiakohti ette prognoosida, millised tegurid seda mõjutavad?

 

Meile tuleb pidevalt inimesi juurde. Peame jälgima, millises tempos neid tuleb, millises tempos tehakse uusarendusi – oluline siinkohal on see, millal realiseeritakse need kõik mitu tuhat elamuühikut, mis tänaseks on välja antud, aga mis alles ootavad ehitamist.

 

Miks otsustas vald möödunud aastal just moodulrümade loomise kasuks?

 

Ajutistes hoonetes avatud rühmad on hea võimalus kiirelt ja paindlikult lasteaiarühmi juurde luua sinna, kus neid parasjagu kõige enam vaja on. Kui vaatame tavapärast lasteaiaehituse tsüklit, siis selle projekteerimine ja ehitus võtab aega umbes 1,5 kuni 2 aastat. Kui tekib vajadus planeeringuid muuta, võivad projekteerimine ja ehitamine aega võtta isegi 3 kuni 4 aastat.

 

Mis puudutab aga näiteks eelarvamusi seoses ajutiste hoonete „konteineriks" nimetamisega – soovitan kõigil kahtlejatel minna Rannamõisa, Alasniidu või Vääna-Jõesuu lasteaedade juures asuvaid ajutisi hooneid vaatama ning suhelda nende õpetajatega, kes seal töötavad või nende lapsevanematega, kelle lapsed seal käivad. Vaadata otsa neile lastele, kes seal majades ja ümbruses ringi müttavad – kas nad on rahul ja õnnelikud? Usun, et see on tegelik tõekriteerium.

 

Kas vallavalitsusel on plaanis lähitulevikus veel täiendavaid moodulrühmi avada?

 

Me arutame, millised võimalused oleks näiteks Vääna-Jõesuusse mõned rühmad juurde luua. Ajutiste hoonete lahendusi kasutades on ehk võimalus luua rühmi juurde 6-8 kuu jooksul. Versus see, et me hakkame lasteaiahoonet projekteerima ja ehitama, mis võtaks aega umbes 1,5 aastat ega lahendaks praegu kohti taotlevate lapsevanemate probleemi. Mooduleid kasutades saame lahendusi pakkuda märksa kiiremalt ja operatiivsemalt.

 

Ehitamise juures tasub silmas pidada ka seda, et tänasel päeval on ehitussektor tellija vaates keerulises olukorras. Kui ehitati Tabasalu hariduslinnakut, oli ühe ruutmeetri hind 1200 eurot. Täna on see aga 2200 kuni 3000 eurot. See tähendab, et uue hoone ehitus maksab hetkel 2-3 korda rohkem, millega paneme me tegelikult ka ressursi kinni. Selle asemel, et teha kaks lasteaeda, saame teha ühe. Analoogse probleemiga puutus vald ju kokku eelmise buumi ajal kui tehti Pangapealse lasteaeda. Kinni maksame seda veel järgmised kümme aastat.

 

Lapsevanematele tekitab meelehärmi see, kui lasteaiakohta pakutakse nende elukohast valla teise otsa. Miks see nii on?

 

Põhjus on väga lihtne – pakkumine tehakse sinna, kus parasjagu vabu kohti on. Näiteks kui Vääna-Jõesuu piirkonnas ei ole meil täna suurt lasteaeda, vaid paar rühma, siis paraku me saame pakkuda vaid neid kohti, mis on hetkel vabad mujal.

 

Lahenduste leidmine on keeruline ja kõigile ideaalset lahendust kunagi ilmselt kahjuks ei olegi. Vahel võibki see tähendada seda, et pakutud lasteaiakoht asub valla teises otsas. Õnneks on meie valla teede võrk ja paiknemisloogika üsna hea ja lihtne. Kui võrrelda näiteks mõne teise omavalitsusega, kus tulebki sõita kuni 30 kilomeetrit enne asustatud punkti jõudmist. Lapsevanemana saan aru, et see ei pruugi lohutada, kuid kui soovime kõigile kohta pakkuda, peab sellega hetkel kahjuks arvestama.

 

Sõimerühmade kohapuuduse üheks lahenduseks on eralastehoiud. Kuidas saaks vald kaasa aidata uute eralastehoidude loomisele?

 

Meil on praegu töös erinevate meetmete loomine – kõigepealt vaatame üle eralasteaedade ja -hoidude toetuste maksmise. Kui me näiteks tõstame toetussumma mõlemal juhul võrdselt nt kuni 400 eurole, kas see motiveeriks eraettevõtlust rohkem?

 

Kaalume ka varianti, et kuulutada kevadel välja konkurss stardikapitali peale, mis aitaks uut eralastehoidu luua. Mõistame, et erahoiu loomisega kaasnevad teatud kulud ja võib-olla see ongi just see koht, millega vald saaks abiks olla.

 

Kindlasti vaatame üle ka koduste laste toetuse, mis võiks ehk olla natuke kõrgem.

 

Need meetmed on praegu ettevalmistamisel ja loodame nende eelnõudega minna märtsikuu volikogusse, mis annaks selge sihi, mida edasi teha.

 

Lapsevanemad kardavad, et eralastehoid ei arvestatav alternatiiv lasteaiale, kuna seal ei ole näiteks muusika- ega võimlemistunde. Kuidas sellega on?

 

Hetkel on Eesti riigi poolt ette valmistatud uus alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu, mis peaks ideaalis jõustuma juba sügisel. Uue plaanitava seadusega peab ka lapsehoiu pidaja alushariduse riikliku õppekava  alusel koostama lapsehoiu tegevuskava lapse üldoskuste arendamiseks. Seega ei saa enam öelda, et hoid on mingit pidi nõrgem variant. Pigem arvestatav alternatiiv. Osadele lastele näiteks sobibki hoiulahendus märksa paremini kui lasteaed, eriti kui vaatleme vanuserühma 1,5-3 aastat.

 

Eralastehoidudes on kollektiivpuhkused. Kuhu lapsevanem selleks ajaks lapse viia saab?

 

Suvepuhkused on probleem tegelikult igal pool – lapsevanemate töö, pereelu ja lasteaedade ning -hoidude avamisaegade vahel on üsna keeruline kooskõla leida. Ühelt poolt peaks ju olema tõesti nii, et lapsevanem ja laps mingil ajahetkel saavad ka koos puhata, aga samas puhkused ei pruugi kattuda ja see on kindlasti keeruline.

 

Teiselt poolt tuleb ka mõista seda, et lasteaedades töötavad õpetajad, õpetaja abid ja assistendid, kes samuti vajavad puhkust. Selle tasakaalu leidmine on keeruline.

 

Harku vallas on avatud suvine valverühm Rannamõisa Lasteaias, mis töötab 1.-31. juulini.

 

 

Mille järgi vallavalitsus seab uute hoonete ehitamise prioriteete?

 

Planeerides ja ehitades peame arvestama erinevate vallas elavate sihtrühmadega. Selge on ka see, et alati tuleb teha mingisuguseid valikuid, mida esmajärjekorras teha, sest meie vallas on ju erinevaid huvigruppe. Igaüks neist ootab endale sobivat lahendust – kes ootab spordihalli, kes ootavad lasteaiakohta. Ja paljudele meeldib jalutada või sõita rattaga mööda kergliiklusteed, mis on veel pealekauba valgustatud ja hooldatud. Aga ühel aastal ei ole võimalik kindlasti kõiki neid huve rahuldada, sest valla laenukoormus ei tohi ületada seadusega sätestatud piire.

 

Palju diskussiooni on tekitanud ka uue vallamaja ehitamise planeerimine, mis on juba pikalt olnud volikogu poolt kinnitatud valla arengukavas. Äsja lõppes arhitektuurikonkurss, mille tulemused peagi selguvad. Pärast arhitektuurikonkursi läbiviimist ning võitja väljakuulutamist on planeeritud alustada projekteerimisega, mis võimaldaks tulevikus taotleda Euroopa Liidu vahendeid energiakulukate hoonete lammutamiseks ning uute rajamiseks. Kui täna on avalikul sektoril kohustus rajada kõik uued hooned ligi nullenergia klassiga, siis vana vallamaja energiamärgise klass on F. Kui vajalik dokumentatsioon on koos, on loodetavasti võimalik saada Euroopa Liidust täiendavaid finantsvahendeid, mis omakorda vähendaks koormust valla eelarvele.

 

Ühe mõttena on kõlanud kolida kõik vallamaja pakutavad teenused elektroonseks. Ettepanek on hea ja kõlab ilusalt, aga reaalsus on see, et näiteks praegu käimasoleval energiatoetuste taotluste esitamisel on ligi 20% esitatud paberkandjal. Reaalsus on täna see, et paljud inimesed ei kasuta internetti või soovivad ametnikuga avalduse esitamiseks nõu pidada. Peame tagama teenuste kättesaadavuse kõigile vallaelanikele.

 

Triin Kand, kommunikatsioonispetsialist

 

Foto: Triin Kand