Vinduv majandus ja riigi õhuke rahakott annab tunda ka omavalitsuste rahastamisel. Ühtlasi näib, et keskvalitsusel on soov jätkata omavalitsuste tulubaasi ümber kujundamist arvestades demograafilisi näitajaid, finantsvõimet, regionaalset ebavõrdsust jne. Kuid seejuures ei paista kumavat omavalitsustele palju räägitud ülesannete standardiseerimist ega finantsautonoomiat.

Omavalitsuste ülesannete ja selle rahastusmudeli muutmine on tervitatav, aga see ei tohi halvendada seni elanikele osutatud teenuseid.

 

Kust tuleb raha?

 

Avaliku sektori kassat täidab maksumaksja ehk kui ettevõtlus toimib, jõuab seal ringlevast rahast maksudena üht-teist keskvalitsusse, kes jaotab seda ka omavalitsustele. Omavalitsuste tulubaas on sõltuv riigi poliitikast ehk meil endil puudub võime ise omatulubaasi kujundada.

 

 

Joonis 1. Põhitegevuse tulude jaotus

 

Harku valla igapäevaste tegevuste tulude maht on 43 miljonit, see tähendab et iga inimene panustab valda aastas umbes 2400 eurot, s.o ühes kuus ühe elaniku kohta umbes 200 eurot.

 

Mida selle raha eest tehakse?

 

Omavalitsusele usaldatud raha eest tuleb ellu viia riigi antud ülesandeid ja ühtlasi peab omavalitsusel jääma võimalus arendada kohalike heaolu olulistes küsimustes.

 

Joonis 2. Igakuine kulude jaotu elaniku kohta valdkonnast lähtudes

 

Igakuise kulu jaotus on toodud eelneval joonisel ja sealt nähtub, et haridus on see, mis võtab enamiku. Sinna läheb umbes 70% kogu sissetulekust. Harku valla koolides ja lasteaedades õpib kokku peaaegu 3100 last, keda õpetavad 275 õpetajat, 122 õpetaja abi ning neid toetab 42 hariduse tugispetsialisti. Haridusvaldkonnas töötab kokku ca 500 inimest. Keskmiselt panustab iga kuu elanik haridusse 128 eurot.

 

Järgnev kulu on haridusvaldkonnast üheksa korda väiksem ning see on sotsiaalteenuste tagamine ja abivajajate toetamine. Keskmiselt panustab elanik iga kuu sellesse valdkonda 16 eurot. Sotsiaalvaldkonnas on rõhk ennetustegevusel, koostöövõrgustikul, teenuste kättesaadavuse suurendamisel ja majanduslikest vajadustest tingitud toetuste tagamisel. Veidi vähem (s.o 12 eurot kuus) kasutatakse raha vaba aja tegevustele (kultuur, sport, raamatukogu, noortekeskused, vabaühenduste toetamine), teede ja tänavate korrashoiule ning omavalitsuse juhtimisele.

 

 

Tabel 1. Igakuine kulude jaotus elaniku kohta majanduslikust sisust lähtudes

 

Vaadates kulusid majanduslikust sisust lähtudes, siis personalikulude katteks läheb 56% igapäevakuludest, s.o 102 eurot elaniku kohta. Harku vallavalitsusel on 17 hallatavat asutust, sh viis kooli, kaheksa lasteaeda, kaks kultuuriasutust (raamatukogu, kultuuriait) ja kaks sotsiaalasutust (sotsiaalkeskus ja päevakeskus). Kokku töötab Harku vallas 731 inimest.

 

Igapäevaseks majandamiseks kulub 68 eurot elaniku kohta. Omavalitsusel on ülal hoida ja hooldada 22 põhihoonet, kokku 48 514 m². Kohalikke hooldatavaid maanteid on 203 ja tänavaid 37 kilomeetri jagu, tänavavalgustuspunkte 5500 ja hooldatavat haljastusala 70 ha. Majandamiskulude hulka kuuluvad ka õpilaste õppevahendid, klientide toitlustamine, koolitamine jms administreerimisega soetud kulud. Toetusteks määratakse iga kuu keskmiselt 12 eurot elaniku kohta, sellest 64% läheb sotsiaaltoetusteks ja 36% peamiselt vabaühenduste tegevustoetusteks.

 

Nii nagu iga majapidamine, peab ka omavalitsus suutma teenindada võetud laenukohustusi. Igapäevaste tulude ja kulude vahe elaniku kohta kuus on 16 eurot, mida siis peamiselt laenude tagasimakseks kasutataksegi (15 eurot). Tõdeda tuleb, et kulud ja laenud saadakse makstud, kuid investeerida saab ainult peamiselt välisvahendite abil. Sellel aastal on kokku planeeritud investeeringuid pea 7,5 miljoni euro ulatuses, millest suurimad on Muraste-Meriküla allapääsu rekonstrueerimine, Otsa-Mikko piirkonna reoveepuhasti rekonstrueerimine ja ühendamine Viti piirkonnaga ning lasteaia ja koolikohtade tagamisega seotud ettevalmistused või ehitustööd.

 

Eelarvet täpsemalt valdkondade, asutuste või investeeringute kaupa näeb SIIT.

 

Piret Zahkna, Harku abivallavanem