Sel nädalal alustati töid Vääna külas asuva Vääna mõisa tall-tõllakuuri teise etapi renoveerimistööde ettevalmistusega. Seekordse töö tulemusena soovitakse kasutusele võtta esimese korruse väljaehitamata ruume. 

 

 

Vääna mõisa tall-tõllakuur taastati mahuliselt 2014. aastal. Toonaste rekonstrueerimistööde käigus taastati kaaristu ning I korrusele rajati multifunktsionaalne suur saal koos abiruumidega. Hoone II korrusel asub Vääna raamatukogu.

 

Endise tall-tõllakuuri ehitustööd on jäänud aga pooleli ning osaliselt on I ja II korruse säilinud paekivist ajalooliste müüridega ruumid tühjad ja restaureerimise ootel. Käesoleva projektiga soovitakse kasutusele võtta I korruse väljaehitamata ruume. Sinna on plaanis rajada fuajee, seminariruum koos rõduga, abiruum, personaliruum, koristaja panipaik ja inva-tualett. Uutes ruumides saab uue kodu raamatukogu ning praegused raamatukogu ruumid antakse Vääna mõisakooli käsutusse.

 

Tööde käigus korrastatakse ka tall-tõllakuuri idapoolse tiiva esifassaad ja ehitatakse välja ventilatsioon.

 

 

Kõik olemasolevad paekiviseinad on maksimaalselt püütud säilitada ja restaureerida-konserveerida. Arhitektuursest lahendusest lähtuvalt on sisekujundus lahendatud nn kontrasti printsiibist. Kõik materjalid ja sisustuselemendid on võimalikult ehedad, väärikad, soliidsed ja vastavad muinsuskaitse- ja tervisekaitsenõuetele. Uued lisatud konstruktsioonid on betoonist, puidust või metallist.

 

Renoveerimistööde teise etapiga kõik veel Vääna mõisa tall-tõllakuuris valmis ei saa ja töödega jätkatakse tulevikus.

 

Ehitustööde ajal piiratakse töötsoon aiaga ning liikluskorralduse muudatusi reguleeritakse ajutiste liikluskorraldusvahenditega.

 

Tall-tõllakuuri II etapi renoveerimistöid teeb Harku valla tellimusel Sulane Ehitab OÜ, tööde maksumus on 476 869 eurot (käibemaksuta). Tööde lepinguline tähtaeg on seitse kuud ning peaks valmima märtsi lõpuks.

 

Tall-tõllakuuri osalise rekonstrueerimise muudatusprojekti on koostanud OÜ T-Linnaprojekt.

 

Vääna mõis

• Vääna mõisa märgiti esmakordselt 1325. aastal (saksa keeles Faehna).
• Barokses stiilis mõisahoonet hakati ehitama 1784. aastal, mil omanikuks oli Otto Christian Engelbrecht von Stackelberg. Mõisahoone valmis 1797. aastal.
• Mõisa abihooneid hakati ehitama 1840. aastatel. Valmisid tall, tõllakuur ja teisele poole mõisahoonet ait ning põhjasuunas triiphoone. Ehitajateks olid tolleaegsed omanikud Karl Otto Gottlieb von Stackelberg ja Pauline Luise von Stackelberg.
• Mõisa juurde kuuluv tall-tõllakuur on Eesti ainulaadsesse barokkansamblisse kuuluva suurejoonelise tõllakuuri ehituskehandi näide.