Vääna metsas uitaja võib sattuda tervelt kilomeetri pikkuse erksavärviliste postide rea juurde ning imestada, miks need seal on.

Inimene, kes teab täpselt, mis postid Vääna mändide all seisavad, on Maa-ameti geodeesiaosakonna juhataja Karin Kollo. „Kõik, kes teevad geodeetilisi töid, saavad Väänas kontrollida oma mõõteseadmeid, et olla veendunud mõõtmistulemuste täpsuses," toob ta asjasse selgust. Selleks, et maamõõdutööde tulemused oleks korrektsed, on Maa-amet rekonstrueerinud Keskkonnainvesteeringute keskuse toel Vääna baasjoone, kuhu on paigaldatud 13 mõõtesammast. Teisisõnu, tegemist on kuraditosina jagu väga täpsete geodeetiliseste märkidega.

Baasjoonel on võimalik kontrollida mõõteseadmete ehk elektrontahhümeetrite kaugusmõõtureid eri kaugustel 0,5 mm täpsusega. Samuti saab elektrontahhümeetrite kaugusmõõturitele määrata parandid sõltuvalt kaugusest ja kasutatavast prismast. Elektrontahhümeetrid on vajalikud geodeetilistel töödel, sealhulgas geodeetiliste võrkude rajamisel, suures mõõtkavas (1:500-1:5000) mõõdistustöödel, maa-alustel mõõdistustel ja metsaga kaetud alade mõõdistustel, maaüksuse piiride mõõtmisel, maaüksuse piiripunktide koordineerimisel ja ehitusgeodeetilistel töödel.

Kollo selgitab, et baasjoon tähistab maastikul täpselt mõõdetud ca 5 - 15 km pikkust joont, mida kasutati näiteks geodeetilistes võrkudes kolmnurkvõrgu külgede arvutamisel.

„Väänas asuv baasjoon ei ole küll nii pikk - selle pikkuseks on 1344 m (ca 1,4 km). Ka Vääna baasjoone eesmärk on pisut erinev – baasjoont saab kasutada geodeetiliste mõõteseadmete kontrollimiseks, kas mõõteseade mõõdab joonepikkusi täpselt," teab Kollo ja lisab, et seda kõike on vaja selleks, et geodeetiliste mõõteseadmetega tehtud mõõtmised oleks täpsed ja vastaks tegelikkusele.

Vääna baasjoon rajati üheksakümnendate aastate alguses, 2008. aastal baasjoon rekonstrueeriti, mille tulemusena valmis kolmeteistkümnest mõõtesambast koosnev baasjoon. Lisaks paigaldati kuus mõõtesammast lühikeste joonepikkuste kontrollimiseks. Geopolügoonil kontrollitakse geodeetilisi mõõteseadmeid tavapäraselt kaks korda aastas – enne välitööde perioodi ja pärast välitööde perioodi, ehk siis kevadel ja sügisel. 

Miks asub baasjoon just Väänas? Kollo sõnul on Vääna sobiv koht mõõtesammaste paigaldamiseks: „Mõõtesambad püsivad stabiilsed pika aja jooksul. Ka klimatoloogilised tingimused on head - mitte liiga palju päikesevalgust ning samuti on paik suhteliselt tuulevaikne." Et saada korrektsed mõõtmistulemused, on need tingimused hädavajalikud.

Täppisbaasjooni on ka teisi. „Näiteks Soomes ja Leedus on loodud samalaadne baasjoon geodeetiliste mõõteseadmete kontrollimiseks," sõnab ta. „ Eestis aga on Vääna ainuke selliste võimalustega koht."

Mari Kukk