Uudised ja teated

Kogukonnaarengule suunatud tegevuste toetamise korra eelnõu

20.06.2025 119 Vaadatud
Harku Vallavalitsus peab oluliseks selgitada juunis volikogu menetluses oleva eelnõu „Kogukonnaarengule suunatud tegevuste toetamise kord" sisu ja termineid ning lükata ümber selle eelnõuga seoses levima hakanud valeväited.
 

1. Varasem kooskõlastusring 

Eelnõu, mille viimast versiooni vaadati üle 2024. aasta juunis, ei ole praegu volikogu menetluses. 2024. aasta kevadel arutati eelnõud, mis koondas üheks mitmeid erinevaid toetuste valdkonda puudutavaid määruseid, sealhulgas kaks senist määrust (kogukonna arengule suunatud tegevuse kaasfinantseerimisetoetuse kord, projektipõhise tegevuse toetamise kord).
 
Volikogu menetluses olev määrus puudutab projektipõhise tegevuse toetamise korra ühte toetuse liiki (§ 7 külaliikumise toetus). Määrusega luuakse toetuse menetlemiseks selgem raamistik ning toetuse saajate ringi laiendatakse. 
 

Seega kehtima jäävad seega kolm võimalust kogukonna arengu toetamiseks rahastuse saamiseks, millest ükski ei välista teisest raha taotlemist. 
 
 
 
 2. Kehtiva korra ja erinevate eelnõude võrdlus

Võrreldes varasemalt kooskõlastusringil olnud eelnõuga on volikogu menetluses olev eelnõu just vähem bürokraatik ning võimaldab kogukondadel oma arengut ise planeerida ning kujundada. 

 
Selguse huvides oleme toonud kolme erineva versiooni sarnasused ja erinevused välja allolevas tabelis.
 

Nõue 

Kehtiv kord – külaliikumise toetus 

Esimesel ringil olnud eelnõus 

Volikogu menetluses olev eelnõu 

Kes saavad taotleda? 

MTÜ ja SA 

MTÜ ja SA, kes on vähemalt aasta tegutsenud 

MTÜ ja SA 

Mitu saavad taotleda? 

Prioriteetsetest kantidest taotlejad, seni 4 külaseltsi 

 

Iga küla ja alevik, eraldi või soovi korral koos, igal tasandil rahuldatakse 3 taotlust paremusjärjestuse alusel ehk kokku 9 taotlust 

Mis summas taotleda? 

Toetuse määrad pole selged, kinnitatakse iga aasta hiljemalt 01.11 

 

Toetuse määrad on teada, eelneva aasta Eesti mediaanpalk ja tasandi koefitsient, I tasand ca 27 000 eurot, II tasand ca 17 000 eurot ja III tasand ca 13 000 eurot 

Maksimaalne summa taotlejate peale 

Ca 75 000 

 

Ca 150 000 

Taotlemine 

Spoku kaudu 

 

Spoku kaudu 

Toetust sai kasutada 

Külakeskuse lahtihoidmiseks  (halduskuludeks) ja tööjõukuludeks 

Kindlaks toetuse liigiks taotletud tegevuseks. 

Tööjõukuludeks, ürituste- koolituste korraldamiseks, talgute korraldamiseks, küla või mitme küla ülese arengukava koostamiseks, kriisiõppusteks jne.
 
Lisaks saab taotleda projektipõhist toetust ja kaasfinantseerimise toetust, teiste määruste alusel 

Omaosalus 

10% 

10% 

0% 

Toetuse saaja kohustused 

Külakeskus asub Harku valla arengukavas määratud prioriteetses kandis; külakeskus on vähemalt 24 tundi nädalas avatud, aeg peab olema jagatud nelja päeva peale.
 
Kui ühtes külast mitu soovib sama toetust, otsustab komisjon.
 
Küla 

Toetuse saaja kohustub:
 
1) kasutama eraldatud toetust sihtotstarbeliselt ning tegevuste tutvustamisel kasutama Harku valla sümboolikat vastavalt reeglitele.
 
2) Lähtuma tehingute teostamisel Harku valla riigihangete korrast ja riigihangete seaduses sätestatud põhimõtetest.
 
3) Esitama valla nõudmisel kõik toetuse kasutamisega seotud dokumendid ja kuludokumendid.
 
4) Esitama kvartaalsed aruanded Harku valla taotluste süsteemi kaudu. 

 

(1) Toetuse saaja kohustused:
 
1) anda sisend paikkonnas toimuvate sündmuste ja ürituste toimumise kohta Harku valla kultuurikalendrisse;
 
2) edastada vallavalitsuse kriisikomisjoni info paikkonna infokanalites;
 
3) viia ellu taotlusele lisatud tegevusplaan;
 
4) olla paikkonna arengukava koostamise ja/või uuendamise eestvedaja, kaasaja;
 
5) korrastada paikkonda paigaldatud infotahvlid;
 
6) koguda liikmetelt liikmemaksu. 

Milleks saab taotleda 

Külakeskuse või külaliikumise toetamiseks 

1) asula ühistegevuse toetus vabaühendusele;
 
2) kogukondliku tegevuse edendamise toetus, sh kultuuri- ja huvitegevus;
 
3) rahvakultuuri juhendaja toetus;
 
4) elanikkonnakaitse toetus;
 
5) Projektitoetus, sh talgutoetus;
 
6) investeeringu kaasfinantseerimise toetus. 

Jäetud on vabad käed, võib taotleda ühe küla lõikes, mitme küla ühistegevuseks, kogukondliku tegevuse edendamiseks, kultuuri ja huvitegevuse edendamiseks.
 
Jätkuvalt on teiste määruste alusel võimalik taotleda projektitoetust talguteks, investeeringute kaasfinantseerimise toetust.
 
Taotluses peab taotleja ise avaldama, milleks kasutada plaanib. 

Hindamiskriteeriumid 

Puuduvad 

Olemas 

Aluseks on võetud esimesel ringil olnud 

Lepingu sõlmimise kohustus 

Jah 

Puudub 

Puudub 

Aruandlus 

Kvartaalne 

Kvartaalne 

2 korda aastas 

3. Väide „toetust saavad taotleda juriidilised isikud, kellel on külaselts nimes" 

Väide ei vasta tõele - taotleda saavad kõik MTÜ-d ja SA, nii on ka eelnõu § 2 lõikes 2 kirjas: 
(2) Määruse alusel makstakse toetust taotluse alusel Harku vallas tegutsevatele mittetulundusühingutele ja sihtasutustele (edaspidi külaseltsile) regionaalarengu edendamiseks eesmärgiga: 
 

4. Terminid 

Harku valla arengustrateegia lisas 1 on kirjeldatud, et vallas on eriilmelised paikkonnad.


Eelnõus on kasutatud sõna paikkond kokkuvõtva terminina, mille all mõeldakse külasid ja alevikke. Iga küla ja alevik saab esitada eraldi taotluse või saavad mitme peale ka ühise taotluse esitada. 
 

5. Väide: „eelnõu ei ole 20.06 seisuga leitav"  

See väide ei ole õige, eelnõu on laetud dokumendihaldussüsteemi 03.06.2025 ja leitav lingilt:  https://atp.amphora.ee/harkuvv/index.aspx?itm=1117989 




6. Väide „toetust saab kasutada alles 2027. a" 

Väide ei vasta tõele, määruse eelnõu § 15 lg 1 sätestab, et (1) Määrust rakendatakse alates 2026. aasta eelarvelistest vahenditest eraldatavatele toetustele. Toetusi taotletaksegi 2025. aastal 2026. aastaks. 
 

7. Liikmemaksu kogumine 
Liikmemaksu kogumise kaks eesmärki: 
 
1) Kui samast külast kaks vabaühendust taotlevad, siis rahuldatakse selle taotlus, kellel on rohkem tõestatud liikmeid; 

 
2) Suunata vabaühendusi ka ise majandama, mitte püsima ainult kohaliku omavalitsuse toetustest. Sama eesmärki kannab ka see, et eelnõuga ei ole keelatud teenida tulu, mis seni oli. 
 

8. Väide „edaspidi ei saa vabatahtlikud päästjad taotleda toetust" 

Konkreetset toetust kõnealusest toetusest ei pruugi olla mõistlik taotleda (kuigi see on võimalik ja selleks piiranguid ei ole). Selle asemel võiks kaaluda projektipõhise tegevuse toetust, näiteks kultuuri edendamiseks või muu sarnaseks tegevuseks. 
 

9. Väide „vallavalitsus ei taha seltsidele määratud eelarve raha enam üldse kulutada" 

Väide on vale. Esiteks ei ole olemas kohustuslikku eelarve rida, mis on määratud külaseltsidele. Teiseks on seni külaliikumise toetamiseks olnud eelarves ca 75 000 eurot, edaspidi on selleks 150 000 eurot ehk poole rohkem. 
 

10. Väide „vald tahab panna enda kohustused külaseltsile" 

Eelnõuga on ettenähtud, et kriisikomisjoni infot tuleks oma infokanalitesse edastad ning aegajalt korrastada ka külas olevat infostendi. Need tegevused on ka küla jaoks olulised ning ei ole koormavad tegevused vabaühendusele, kes oma kogukonna edendamiseks raha on saanud. 
 

11. Väide „külaselts peab tõestama, et on elujõuline" 

Väide on vale, sellist nõuet ei ole. Taotlema saavad tulla kõik ning tegutsemisekohustust võrreldes senisega ei ole. 
 

12. Kaasamine  

Harku valla arengustrateegia lisa 1 kohaselt tähendab kaasamine avalikke arutelusid, võimalusi esitada ettepanekuid ja olla kursis valla ja vallavalitsuse tegevusega. Seda on ka käesoleva eelnõu menetluses tehtud. 
 
Määruse rakendamiseks korraldab Harku Vallavalitsus taotluste esitamise eel koolitusi ja infotunde.