Uudised ja teated
Liikvel on tohutult hispaania teetigusid. Praktilised soovitused, mida teha
Möödunud soe talv ja vihmane kevad on olnud hispaania teetigude levikule väga soodne. Neid aplaid elukaid roomab ringi aedades ja teedel.
Paljud aiapidajad käivad neid oma aiast mitu korda päevas korjamas, aga otsa hispaania teeteod ei lõpe.
Kuigi oleme teetigude hävitamisest tänavu kevadel juba mitu korda kirjutanud, teeme seda veel kord: mida siis ikkagi hispaania teetigude vastu ette võtta?
Selleks et nad aeda ei satuks, tasub tegutseda ennetavalt.
Mida teha, et vältida hispaania teetigude ja mustpeanälkjate aeda sattumist?
• Ära too oma aeda lilli-põõsaid piirkondadest, kus elavad nälkjate võõrliigid.
• Kui ostad istikuid ja kahtlustad, et seal võib olla hispaania teeteo mune, pane istik karantiini viieks nädalaks: seo mullapalli ümber kilekott, kinnitades selle tihedalt ümber istiku varre ja kontrolli aeg-ajalt, kas kilekoti sees on munadest koorunud nälkjaid. Hoia istikut sobivas kohas (valgus, temperatuur) ja kasta.
• Võid ostetud istikute mullapallid läbi vaadata ja leitud (võimalikud) munad hävitada.
• Kui piirkonnas on teada hispaania teetigude levik, võib abi olla nn teoaedadest – siledad plekist piirded, millest teod ei jõua hästi üles ronida. Hispaania teetigude ronimisvõime on siiski üpris hea.
Kui hispaania teeteod on juba aeda jõudnud, siis ei jää muud üle kui võimalikult palju isendeid ja nende mune kokku korjata ning hävitada.
Korja pidevalt ära täiskasvanud nälkjaid, sest iga isend võib muneda väga suure hulga mune.
• Löö leitud nälkjad kas labidaga pooleks või korja anumasse ja kalla peale keev vesi. Hukatud isendid võid matta labidasügavusele mulla alla, kus kindlasti ei ole munade arenguks sobilikud tingimused ja nälkjad välja roomata ei jaksa.
• Nälkjate kokkumeelitamiseks sobivad ka peaaegu tühjaks söödud arbuusikoored ja õlleanumad, kust neid on lihtsam kokku koguda.
• Suhtle kindlasti naabritega, et ka nemad korjaksid oma aedadest nälkjad kokku, muidu on neist võimatu vabaneda.
• Kindlasti ei tohi elusaid nälkjaid viia mujale (metsaserva, niidule, parki), kuna nii hoopis levitad neid ja varem või hiljem levivad nad sinu aeda tagasi.
• Aiajäätmeid (nt riisutud lehed, lõigatud taimevarred ja -lehed, vana multš) ei tohi viia metsaserva, niidule, parki, võsa vahele või jäätmaale, sest selle kraamiga võivad kaasas olla ka nälkjad või nende munad. Sellistes kohtades saavad nad segamatult elada ja paljuneda, sest keegi seal neid ei korja. Lisaks levivad nad sealt varem või hiljem aedadesse. Aiajäätmed tuleb kompostida oma aias või hinnakirja järgi anda üle jäätmevedajale.
• Hoolda oma aeda – hoia muru madal (niida ka põõsaaluseid), mullapind kobestatud. Pidevalt kontrolli võimalikke nälkjate ja munade peitumiskohti (suuremate lillepuhmaste ja põõsaste alused, terrassialused, igasugused servaalused), korrasta neid (kaeva ringi, niida). Hävita kindlasti ka munad (kalla üle keeva veega).
• Võimalusel soodusta aias võõrnälkjate looduslikke vaenlasi, kes söövad nälkjamune ja ka roomavaid isendeid – kohalikud nälkjaliigid, suuremad mardikad, linnud, siilid. Eriti maitsevad nälkjad muskuspartidele.
• Teomürgid ei ole võõrnälkjate tõrjumisel kuigivõrd mõjusad ja nende kasutamine võib hävitada hoopis kohalikke kasulikke liike. Lisaks mürgitad seeläbi nendest toituvaid linde-loomi (nt siilid) ja mürk võib jõuda ka koduloomadeni (kassid-koerad).
Allikas: keskkonnaamet
Võõrnälkjaid võib panna oma biojäätmete konteinerisse
Harku vald on kaalunud ettepanekut paigaldada spetsiaalsed konteinerid võõrnälkjate kogumiseks valla eri piirkondadesse nii nagu paar aastat tagasi ja arutanud seda võimalust ka Eesti Keskkonnateenustega. Siiski otsustati eraldi kogumiskonteinereid mitte panna. Küll aga on jäätmevedajaga kokkulepe, et elanikud võivad võõrnälkjaid panna oma biojäätmete konteinerisse.
Eraldi kogumiskonteinereid hispaania teetigude ja mustpeanälkjate kogumiseks ei paigaldata seepärast, et sageli kasutatakse neid konteinereid mittesihipäraselt ja seetõttu pole võimalik neid õigel ajal tühjendada. Kui konteinerisse pannakse peale nälkjate ka olmeprügi, siis jätab jäätmevedaja konteineri tühjendamata. Sellisel juhul tuleb tellida graafikuväline segaolmejäätmete äravedu, mis on rahaline lisakulu ja koormus keskkonnale. Näiteks tuleks konteinereid tühjendada kord nädalas ja jäätmevedajal viia biojäätmete töötlemiskohta. Kui aga konteineris on ka teisi jäätmeid, jääb konteiner tühjendamata ja tuleb segaolmejäätmetena viia Iru jäätmepõletusahju. See tähendab eelnevat tühisõitu ja lisakulu graafikuvälise sõidu tellimisel.
Jäätmevedaja lubab võõrnälkjad panna biojäätmete konteinerisse, järgides Eesti Keskkonnateenused AS-i soovitusi:
• Nälkjad tuleb oma kinnistul koguda ämbrisse või kaussi, millesse on valatud soolavesi.
• Ööpäeva möödudes on teod surnud ja need tuleks kurnata ning valada läbipaistvasse kilekotti.
• Enne koti sulgemist tuleks sisu peale valada veel paar supilusikatäit jämedat soola, seejärel teha kotile sõlm.
• Läbipaistvas kotis võib teod panna biojäätmete konteinerisse. Läbipaistvaid kotte saab lähimast kauplusest, näiteks puuvilju ostes.
Võõrnälkjate ohjamisega tuleks tegeleda järjepidevalt ja koostöös kogukonnaga, seega on vallavalitsuse ettepanek, et kogukonnad panevad kokku kogutud teod oma biojäätmete konteinerisse või kui endal ei ole, siis lepitakse näiteks tänava peale kokku, kelle biojäätmete mahutit kasutatakse. Võimalik on ka võtta endale biojäätmete konteiner või tänava peale ühiselt konteiner jäätmevedajalt. Sellisel juhul ei ole tegemist nii-öelda anonüümse konteineriga, kuhu julgetakse visata ka muid jäätmeid peale biojäätmete või nälkjate.
NB! Biojäätmete konteinerisse ei ole lubatud visata nälkjaid klaasist või plastist anumates, näiteks klaaspurgis või kanistris.
Hispaania teetigudega võitlemine on keeruline ja aeganõudev. Vald teeb kõik endast oleneva, et olukorda parandada ja elanike elu lihtsamaks muuta.
Võõrnälkjate ennetuse ja tõrje kohta saab lugeda SIIN.
Foto: Pille Türner