Käimas on rahvusvaheline hiite kuvavõistlus, kuhu oodatakse fotosid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest. 

 

Võistluse eesmärk on väärtustada põliste väepaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaiku külastama ja hoidma. 12. korda toimuva võistluse teema on looduslikud (mitte ehitatud-rajatud) pühapaigad: hiied, pühad mäed, puud, kivid, veekogud jm looduspaigad, kus juba meie esivanemad käisid palvetamas, ravimas, ande jätmas, nõu pidamas, ennustamas ja teisi kombetalitusi täitmas. Oodatud on nii Eestis kui ka mujal maailmas jäädvustatud  ülesvõtted. Eeskätt idapoolsetele hõimurahvastele mõeldes toimub võistlus eesti ja vene keeles.

 

Võistluse peaauhind on 1000 eurot, hõimurahvaste auhind 300 eurot ja kuni 16-aastaste auhind 200 eurot. Lisaks jagatakse eriauhindu järgmistel teemadel: hiis, püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, saared jm.

Ülesvõttel peab olema jäädvustatud ajalooline (pärimuslik) looduslik pühapaik: hiis, püha puu, kivi, mägi, pank, koobas, veekogu, ristipuu jms või selle osa. Jäädvustatud võib olla pühapaigas asuv elus- ja eluta loodus, esemed, rajatised, tavade järgimine jm sündmused, pühapaiga kahjustused. Paik või ese peab olema äratuntav. Lohukivid (väikeselohulised kultusekivid) liigituvad looduslikuks pühapaigaks üksnes erandjuhul, kui nende kohta on teada otsene pühaks pidamise pärimus. Kalmet, kalmistut, lohu- ehk kultusekivi, sauna, palvekoda, kiike, kabelit, kirikut jm rajatist, samuti ilma pärimuseta loodusobjekti võib käsitleda võistluse teemana juhul, kui see asub looduslikus pühapaigas. Võistlusele esitatud ülesvõttele peab olema lisatud kirjeldus pildi tegemisest, paigaga seotud pärimus(ed) vm andmed selle pühaks pidamisest. Lisatud kirjeldusest selgub, miks peab pildistaja seda ajalooliseks looduslikuks pühapaigaks.

Hiite kuvavõistlust korraldab Hiite Maja sihtasutus koostöös Maavalla Koja ning vabatahtlike koostööringiga Hiiepaik.

 

Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on looduslikud pühapaigad inimkonna ja ka Eesti vanimad looduskaitsealad. Looduslikke pühapaiku leidub paljudel põlistel rahvastel ja need kuuluvad inimkonna ühispärandisse. Eestis on teada ligikaudu 800 suuremat maa-ala hõlmavat hiiepaika, mitu tuhat püha kivi, puud ja veekogu ning sadu ristipuid. Enamik meie pühapaiku on ohustatud ja kadumas unustamise ning majandustegevuse tõttu. 

 

Eesti kõige suuremad ja tuntumad pühapaigad on Võhandu Pühajõgi, Otepää Pühajärv, Tamme-Lauri tamm, Saula siniallikad, Panga pank, Kaali Pühajärv, Lehmja hiietammik jt.

 

Fotosid saab võistluse leheküljel üles laadida kuni 15. oktoobrini. 

Lisainfo: www.maavald.ee/kuvavoistlus-2019

 

AHTO KAASIK

Hiite Maja SA juhatuse liige