13. septembril 2022 jõudis lõpule alates 2021. aasta juunist kestnud kohtuvaidlus, mis takistas Merikülas Meriküla teele klindiastangust üles mineva trepi rajamist.

Kuus Muraste külas asuva Kolmiku tänava ja selle lähiala elanikku ning üks maaomanikust äriühing olid halduskohtus vaidlustanud 14. mail 2021 antud ehitusloa uue trepi püstitamiseks.

Uus trepp pidi asendama senist 2002. aastal rajatud treppi. Trepil liikumist oli Harku vallavalitsus    2020. aasta augustis Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) suunisel piiranud.

TTJA algatas 2020. aasta mais eraisikult (GS) laekunud teabe alusel trepi kasutamise ohutuse kontrollimiseks järelevalve.

2020. aasta juunis pöördus ka väidetavalt kohalikke elanikke esindav advokaat TTJA poole. Pöördumises leiti, et senine trepp on ohtlik ja tuleb seetõttu lammutada. Samuti leiti, et juurdepääs trepile tuleb peatada ja takistada mistahes isikutel trepi kasutamine.

On tõsi, et 2002. aastal Pankrannik 1 elurajooni tekkides ei vastanud arendaja rajatud metallist trepp täiel määral aja jooksul täpsustunud nõuetele, mida avalikkuse poolt aktiivselt kasutatavale trepile esitatakse. Siiski puudub alus pidada trepi konstruktsiooni ebakindlaks, vaid trepi teatud elemendid, nagu näiteks trepiastmete laius, trepipiirde kõrgus, trepipiirde pulkade kaugus üksteisest, ei vastanud nõuetele.

Kõrge trepi kasutamine eeldas tähelepanu ja ettevaatlikkust. Muraste küla elanike kasvuga suurenes ka trepi kasutamine. Trepi olemasolu ja kasutamisvõimalusega harjuti. Hädavajalikuks osutus trepp klindi all elavatele isikutele, kellele oli see aastaringselt kindlaks ja Tilgu teest kiiremaks võimaluseks liikuda jalgsi Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna maanteeni.

2020. aasta augustis piirati senise trepi kasutamist tõketega. Kuna aga trepi kasutamine on paljudele oluline, on tõkkeid ka lõhutud või neist mööda mindud.

2020. aasta augustis ehituseksperdi koostatud erakorralises auditis leiti, et trepi avalikuks kasutamiseks ümberehitamine on tehniliselt keeruline ja majanduslikult selgelt mõttetu, sest marsside (trepikäikude) summaarne pikkus peaks olema olemasolevatest umbes kaks korda pikem. Ehitusekspert leidis, et eraldi trepi ehitamine on odavam kui olemasoleva ümberehitamine.

Uue trepi kavandamine algas 2020. aasta veebruaris. 2020. aasta jooksul koostati ehitusloaprojekt (eelprojekt) ja esitati Keskkonnaametile kooskõlastamiseks. 2020. aasta detsembris selgus paraku lõplikult, et praeguse trepi torniga samasse asukohta ei ole uue trepi torni rajamine võimalik. Uue trepi rajamist takistasid Muraste looduskaitseala (LKA) sihtkaitsevööndist tulenevad ranged piirangud. Rusukallete ja jäärakute metsa elupaigatüübi kaitsmiseks tuli trepi torni nihutada  umbes seitse meetrit mere poole, alale, kus kaitstavat elupaigatüüpi ei esine.

Lisaks selgus, et trepi rajamiseks tuleb muuta ka Muraste LKA kaitse-eeskirja, kuna viimane võimaldab olemasolevate rajatiste hooldustöid ja uute rajatiste püstitamist kaitseala tarbeks, aga mitte rajatiste püstitamist kaitsealal asuva kinnistu (Meriküla tee) tarbeks.

2021. aasta jaanuaris esitas vallavalitsus keskkonnaministrile taotluse Muraste LKA kaitse-eeskirja muutmiseks. Vallavalitsus soovis, et kaitse-eeskirja täiendataks Keskkonnaameti õigusega lubada rajatise püstitamist Meriküla tee kinnistu tarbeks.

Kaitse-eeskirja muutmine kestis aasta ja lõppes 23. detsembril 2021 Vabariigi Valitsuse poolt kaitse-eeskirja muutva määruse vastuvõtmisega. Kaitse-eeskirja muutmise menetluses osalesid aktiivselt ka mõned Kolmiku tänava ja selle lähiala elanikud, kes püüdsid kavandatavat igal võimalikul viisil takistada. Elanikud esitasid 2022. aasta jaanuaris halduskohtusse ka kaebuse kaitse-eeskirja muutva määruse tühistamiseks (haldusasi 3-22-190). Kaebust ei olnud 19. septembri seisuga veel menetlusse võetud. Nimetud kohtuasja menetlus ei takista suure tõenäosusega uue trepi rajamist.

Tulles tagasi äsja lõppenud uue trepi ehitusloa kohtuvaidluse juurde, siis 13. septembril jõustus Tallinna ringkonnakohtu 29. aprilli 2022 otsus asjas 3-21-1299. Kohtu otsusega jäeti trepi ehitusloa tühistamiseks esitatud kaebus rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsus jõustus, kuna riigikohus jättis menetlusse võtmata ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks esitatud kassatsioonkaebuse. Riigikohtu määrus koos kaebajate nimedega on leitav riigikohtu veebilehelt. Ringkonnakohtu otsus on asja numbri järgi leitav Riigi Teataja veebilehel.

Ehitusloa üle toimunud kohtuvaidluse lõppemine võimaldab vallavalitsusel asuda rajama uut treppi. Selleks tuleb esialgu viia lõpule põhiprojekti koostamine ning seejärel kuulutada välja riigihange ehitaja leidmiseks. Kohtumenetluse kestel ei olnud võimalik kaebajate taotletud esialgse õiguskaitse tõttu treppi ehitada.

Uus trepp on klassikaline marsside (trepikäik) ja mademetega (trepikäikudevaheline platvorm) trepp. Trepp koosneb tornist ja selleni viivast sillast. Torn koosneb kahest kandvast seinast, mille vahele on paigaldatud trepp ja lift. Lifti ees on tuulekoda, et tagada väiksemate küttekuludega lifti töövõime miinuskraadidega.

Trepp ehitatakse betoonist (torn) ja metallist (sild), liftišahti klindiastangupoolne sein on klaasist. Betoonkonstruktsioonide toon on mustjaspunane.

Trepi kõrgus maapinnast on 34,4 meetrit. Trepi kõrgus merepinnast on 49,6 m. Trepp on üheksa liikumistasandi ja kaheksa trepimademega. Lifti abil on võimalik klindiastangust üles ja alla liikuda ka jalgrataste, tõukerataste, lapsevankrite, ratastoolide ja muude selliste vahenditega. Kaldtee rajamine ei ole võimalik klindiastangu suure kõrguse ega rangete looduskaitseliste piirangute tõttu.

Avafotol: Planeeritava trepp-lifti eskiislahendus „Linnupesa". Ekskiis: Arhitektibüroo Varblane Pihus OÜ (arhitekt Oliver Alver)

Murastet ja Meriküla ühendav trepp on täna suletud. Foto: Harku Vallavalitsus

Mida väitsid ehitusloa kohtuvaidluses kaebajad ja mida vastas/ütles kohus?

• trepi ja lifti ehitamine ning kasutamine avaldab kohalikele elanikele arvukaid negatiivseid mõjusid, sh seoses müra, liikluse, parkimise ja turvalisusega;
• uue trepi rajamisele on mitmeid alternatiive, sealhulgas allapääs Tüve tänavalt või Katariina trepi asukohta juurdepääsu rajamine;
• kavandatud lifti rajamist ei õigusta vajadus tagada ligipääsu puudega inimestele, kuna klindi all on kaitseala, ei saa seal ratastooliga normaalselt edasi liikuda; samuti ei pakuta Meriküla keskuses avalikke teenuseid ratastooliga inimestele;
• looduskaitsealal suureneb isetekkelistest lõkkekohtadest tekkiv tulekahjuoht;
• sõidukiga vahetu ligipääsetavuse tõttu võib eeldada tulevase rajatise populaarsuse kasvu, muuhulgas ka lärmakate mootorratturite jõukude seas.

• ehitusloa kõrvaltingimuse seadmine oli lubatud, kuna kõrvaltingimuseta ehk kaitse-eeskirja muudatuseta oleks tulnud ehitusluba jätta andmata;
• trepp-lifti rajamine ei ole vastuolus Meriküla piirivalvekordoni ja piirivalvekooli detailplaneeringuga;
• vaidlustatud otsus pole vastuolus üldplaneeringuga, senist maakasutust kavandatava trepp-liftiga ei muudeta;
• trepp-lifti ehitamine ei ole katastriüksuse sihtotstarbega (transpordimaa) vastuolus;
• vaidlusalune rajatis ei ole sellise olulise avaliku huviga rajatis, mis oleks nõudnud planeerimisseaduse  § 125 lg 1 p 3 mõttes uue detailplaneeringu kehtestamist;
• vastustaja on õigesti käsitanud trepp-lifti rajatise, mitte hoonena;
• vastustaja ja Keskkonnaamet on oma tegevustes arvestanud kaitseala kaitse eesmärkidega ja õiguspäraselt leidnud, et trepp-liftil puudub oluline mõju; ühtegi asjaolu, mis annaks aluse järeldada vastupidist, pole tuvastatud;
• ringkonnakohus ei jaga kaebajate seisukohta, et vastustaja on trepp-lifti asukohavalikul teinud kaalumisel vea.