AASTALÕPUINTERVJUU. Traditsioonilises aastalõpuintervjuus vallavanemaga uurisin, milline on valla käekäik ja missugused tegemised on olnud kõige pakilisemad.

 

Oled pikalt panustanud Harku valla arengusse ja alates 21. augustist taas ametis Harku vallavanemana. Neli kuud pole praegusele vallavalitsusele just pikk aeg, aga mis on see, mida olete jõudnud ära teha?

 

Iga võimuvahetus tekitab segadust ja aeg, kui oleme saanud uue vallavalitsusega tegutseda, on olnud tõesti väga lühike. Hea meel on selle üle, et mõned asjad, mis olid toppama jäänud, oleme liikuma lükanud. Oli ju näha, et mida kauem venitada, seda kallimaks need investeeringud lähevad. Oleme algatanud mitu olulist hanget. 9. detsembril oli pakkumuste esitamise tähtaeg Vääna mõisa tall-tõllakuuri osa ruumide restaureerimiseks raamatukoguks. Hanke võitja on selgunud ja selleks on OÜ Tabasalu Meistrid, kellega loodame sõlmida lepingu jaanuaris.. Järgmisel aastal tähistab Vääna raamatukogu oma 100. aastapäeva ning eesmärk on, et seda väärikat sünnipäeva saaks raamatukogu pidada juba raamatukogu jaoks renoveeritud ruumides. Renoveerimist toetab kultuuriministeerium 92 127 euroga, projekti täpne maksumus on 237 383 eurot, millele lisandub käibemaks.

 

Oleme välja kuulutanud uue vallamaja ehitushanke. Uus vallamaja tuleb funktsionaalne ja säästlik nii töökeskkonna kui ka energiasäästlikkuse poolest. Uus hoone annab praegusega võrreldes märgatava energiasäästu ja seal on ruumi ka kogukonnaüritusteks. Uue vallamaja ehitamist kaas rahastatakse riigi liginullenergiahoone ehitamise toetusest 1,7 miljoni euroga. Riigi toetusele lisandub puuduolev summa Harku valla eelarvelistest vahenditest. Ehituse maksumus selgub pärast rahvusvahelise riigihanke läbiviimist.

 

Käimas on riigihange, mille kaudu soovime leida ideid Harku valla avaliku ruumi kujunduskava loomiseks. Minu jaoks on väga oluline Harku valla avaliku ruumi kontseptsiooni väljatöötamine ja alustame selle elluviimisega Tabasalust liikudes edasi teistesse valla küladesse. Avalik ruum ei ole üksnes liikumiseks. See on olemisruum, mille terviklikust toimimisest oleneb kogukonna sidusus ja elukeskkonna kvaliteet. See on meie vallaelanike igapäevane ruum, aga oleme sellesse seni veel vähe panustanud.

 

Samuti ootame riigihankega pakkumusi Meriküla trepi projekteerimiseks ja rekonstrueerimiseks. Kõigi nende hangete pakkumuste esitamise tähtaeg on jaanuari esimeses pooles.

 

Oleme peaaegu lõpusirgel Tiskre koolimaja ehitushanke väljakuulutamisega. Koolimaja ehitus võiks alata kevadel ning uus koolimaja peaks avama uksed 2026. aasta sügisel.

 

Need on lähiaja kõige suuremad investeeringud.

 

Sealt edasi järgmine samm on Tabasalu kooli progümnaasiumiks kujundamine. Ettevalmistustöödega oleme alustanud. Praegu on veel vara öelda, kas progümnaasiumi loomiseks piisab praeguse Tabasalu koolimaja renoveerimisest või tuleb teha ka juurdeehitus. Kindlasti ei hakka me olemasolevat koolihoonet lammutama ja täiesti uut ehitama – see on liiga kallis.

 

Harku vald on üks nendest valdadest, kellele "Robin Hoodi"* nime kandva seaduse vastuvõtmine tekitab eelarves miinust. Kuidas valla rahaline seis on?

 

Riik võtab "Robin Hoodiga" nelja aasta jooksul meie vallalt peaaegu ühe lasteaia jagu vahendeid, kokku umbes neli miljonit eurot.

 

"Robin Hoodiga" on kokku lepitud skeem, nii et 2029. aastaks suurendatakse järk-järgult pensionilt eraldatavat tulumaksu 2,5 protsendilt 10,23 protsendile. Samas vähendatakse järk-järgult töötajatelt omavalitsuse eelarvesse laekuvat tulumaksu osa 11,29 protsendilt 10,23 protsendile. See kokku loob olukorra, mis toobki meile tugevat miinust, sest meil on kasvav noore elanikkonnaga vald. Nende omavalitsuste tulud suurenevad, kus on pensionäride osakaal suurem, aga meil on see suhteliselt väike. Meie jaoks on tulumaksu laekumise kahandamine valus löök, mis tähendab, et peame investeeringutes tegema valikuid, mida ja mis järjekorras saab ehitada. Nii et jah, see "Robin Hoodi" mõju on üsna suur arvestades meie kohustusi ja kulubaasi, sest koole, lasteaedu ja uut taristut on vaja ehitada ju seal, kuhu inimesi juurde tuleb. Omavalitsus peab tagama elanikele teenused ning riigi poolt pandud teenuseid ja kohustusi tuleb aina juurde, aga kust raha tuleb juurde? Öeldakse, et see ongi teie ülesanne, leida. Riigi poolt öeldakse, et tõstke maamaksu, aga näiteks üks mu kolleeg Harjumaalt on välja arvutanud, et "Robin Hoodiga" äravõetava rahahulga katmiseks tuleks maamaksu tõsta vallas 300%. No see ei tuleks kõne allagi.

 

Kui palju maamaks uuel aastal meie vallas tõuseb?

 

Natuke tõuseb, riigi poolt lubatud piires. Aga maamaks meile tulubaasi palju juurde ei anna. Olulised on ikkagi üksikisiku tulumaks ja õpetajate palgaraha, mis praegu riigi poolt tuleb.

 

Kvaliteetsemate ja kiiremate teenuste pakkumiseks on vallavalitsus lõppeval aastal koolitanud töötajaid ning üle vaadanud oma tööprotsessid, et need oleksid võimalikult efektiivsed. Räägime kvaliteedijuhtimisest – kuhu oleme tänaseks välja jõudnud?

 

See on päris heal tasemel nüüd, tulemused hakkavad uue aasta alguses näha olema. Eks me koolitame oma töötajaid kogu aeg ning rakendame uusi süsteeme.

 

Kvaliteedijuhtimine on oluline meile endale, meie töö läheb selgemaks – nii käsuliinid kui ka tööprotsessid, aga teine, ja olulisem pool on, et saame vallakodanikele pakkuda kiiremat teenindust. Teenindus peab olema sujuv, viisakas ja võimalikult kiire, mitte suhtumisega, et mul on 30 päeva aega pöördumisele vastata. Kui saab vastata 20 päeva jooksul, siis tulebki 20 päeva jooksul vastata. Õnneks on riik muutnud seadust selliselt, et edaspidi  tuleb vastata 15 päeva jooksul. Kahjuks on asjad mõnikord venima jäänud. Teine asi on vastuste sisu – need peavad olema selged ja arusaadavad. Eesmärk on, et  teenuste taotlemine oleks vallaelanikele mugav ning teenuste osutamine kiire ja lugupidav. Probleemide korral peame olema lahendusele orienteeritud. Me peame otsuseid rohkem selgitama ja põhjendama, eriti neil juhtudel, kui vastus on negatiivne. Me peame otsima lahendusi ja püüdma võimaluse korral vastu tulla. Me ei tohiks inimesi edasi-tagasi jooksutada, nagu näiteks ehitusloa taotlemisel või planeeringute puhul, kus mõnikord läheb käima pingpong: inimene saadab küsimustele vastused, siis saab järgmised, ta vastab need ära, siis on jälle uued küsimused – see ei saa nii olla. Suhtlemis- ja klienditeeninduskultuur vajab parandamist. Me oleme ikka rahva teenrid.

 

Räägime pisut keskkonnast ka. Novembris korraldas regionaal- ja põllumajandusministeerium Harjumaa maavarade teemaplaneeringu avalikke arutelusid. Meie vallast osales kahel koosolekul kokku ligi paarsada inimest. Inimesed on hirmul, et avatakse mõni uus kaevandus.

 

Meie valla üldplaneeringus on hästi ära näidanud kaitstavad alad, kus ehitustegevus ei ole lubatud. Oleme hoidnud oma rohevõrgustikku ja rohealasid. Meie vallas on hulk kaitstavaid alasid.

 

Mis puudutab maavarade teemaplaneeringu avalikke arutelusid, siis arutelud ei tähenda veel, et keegi kaevandama hakkab. Volikogu ja vallavalitsus on selgelt olnud isegi uuringulubade väljastamise vastu ja on seda ka edaspidi kindlalt.  Olen veendunud, et  uusi kaevandusi meile siia lähiajal ei tule.

 

Sündmusterohke 2024. aasta on kohe lõppemas. On advendiaeg ja peagi käes aasta kõige helgem aeg – jõulud. Kuidas plaanid pühad veeta?

 

Meie pere jõulud on ilmselt sarnased paljude teiste perede jõuludega. Jõuluõhtul, 24. detsembril oleme perega koos, katame jõululaua. Laste pered tulevad külla. Mul on kolm lapselast, kellest noorim sai äsja kolmeaastaseks. Meil on tava teha jõulude ajal perega ka midagi üheskoos – minna välja kas spaasse või võtta midagi muud ette, aga jõuluõhtul oleme üheskoos jõululauas. Traditsiooniliselt on meil ikka ka kuusepuu olnud, oleme ise metsast toonud.

 

Mida vallarahvale uueks aastaks soovid?

 

Soovin kõigile jõulurahu, ja rahu kogu aastaks. Soovin, et omavahelist nääklemist oleks vähem ja igaüks püüaks ise panustada rohkem, et elu siin meie vallas ja kogu riigis läheks ikka paremaks. Soovin kõigile head tervist, üksteise mõistmist ja toetamist, õnne ja kordaminekuid.

 

Küsitlenud Merike Pinn, foto: Rene Mitt / VisitHarku.com

 

*Tulumaksuseaduse muutmise seadus, mida on nimetatud Robin Hoodi seaduseks, sest sellega soovitakse jagada riigi kogutud tulumaks senisega võrreldes ümber paremini toimetulevatelt omavalitsustelt halvemini toimetulevatele omavalitsustele, ääremaadele, kus on suurem eakate osakaal ja nagu riik ütleb, on muudatuse eesmärk valglinnastumise vähendamine ja regionaalse ebavõrdsuse tasakaalustamine.