„Väga suur tänu väga heal tasemel seminari ja kogu päeva eest! Sellise perfektse korraldusega ja nii kaasaegse sisuga ja hooviva stiiliga päeva ei ole kohanud." – nii iseloomustab 13. detsembril Vääna Mõisakoolis toimunud seminari „Õpime muutmist – muudame õppimist" osaleja. Seminari eesmärgiks oli luua eeldusi edasiseks koostööks naaber-omavalitsustega; saada  ja jagada kasulikku infot; arendada vaatlus- ja analüüsioskusi; omandada koostöökogemusi rühmas õppimisega; pakkuda lahendusvariante probleemidele. Igati kordaläinud päeva iseloomustab positiivne tagasiside. Seminarile olid kutsutud Tallinna ümber asuvate kohalike omavalitsuste haridusametnikud, Harku valla haridusjuhid ning seminaril esinejad.

Päev algas tundide vaatlusega Vääna Mõisakooli viie õpetaja tunnis. Tunde vaatlesid nii valla haridusjuhid kui seminarile kutsutud osalejad.

Õpetaja Anne Änilase 1. klass tuli kenasti toime paaris- ja iseseisva tööna 20 piires arvutamisega mõisa mustrite abiga. Õpetaja kasutas õpihuvi tekitamiseks põnevaid võtteid: täringud arvutamisülesandeks (tulemus nähtav dokumendikaamera abil); peiteülesanne. Õpetaja oskas väga hästi ära kasutada mõisakooli omapära, suunates laste tähelepanu (läbi erinevate ülesannete) märkama mõisa arhitektuuri eripära. Õpilased olid üliaktiivsed, haaratud õhinaga õpitegevusse (vaatlejad: Juta Meringo, Silvi Muld; Tiia Lister, Reeli Simanson).

Õpetaja Svea Sokka 2. klass õppis inimeseõpetuse tunnis praktilist tegutsemist võimalikuks õnnetusjuhtumiks. Õpetaja oli tunni õpiväljundid, sisulised valikud metoodiliselt ja psühholoogiliselt läbi mõelnud ja mitmekesiselt ette valmistanud. Tegevused olid planeeritud ning läbi viidud loovalt ja eakohaselt mänguliselt,  millega saavutati õpilaste kõrge huvi ja mänguline kaashaaratus. Tunni sisu toetus õpilaste elukogemustele, kinnistamine toimus tahvelarvutite abiga (KAHOOT veebikeskkond). Õpilaste loovust ja fantaasiat ergutati rollimänguga. Õpetaja on õpilastele eeskujuks, suhe õpilastega empaatiline (vaatlejad Aivar Soe ja Krista Dreger).

Õpetaja Katrin Järvlepa 3. klass valmistus muusikatunnis jõuludeks. Tunni ülesehitus oli väga vaheldusrikas, kõik õpilased aktiivselt tegevustesse kaasatud. Kasutuses olev pillipark on väga hea ning õpetaja särasilmsus ja innustus muusikast on suurepäraseks eeskujuks kõigile – nii lastele kui ka täiskasvanutele(vaatlejad Kalev Konsa ja Priit Jõe).

Õpetaja Liina Ergma ajalootund 5. klassis käsitles jätkuna eelmises ajalootunnis alustatud uue teemaga maadeavastusi ja nendega seotud võitlusi. Põhjalikult ettevalmistatud tempokas tunnis aktiviseeriti tahvelarvutiga (KAHOOT veebikeskkond) teadmiste kontrolli kaasahaarav ja hasarti tekitavalt. Õpilased koostasid rühmatööna „Google Drive" veebikeskkonnas esitlusprogrammi uuele teemale. Rühmatööga said õpilased hakkama väga hästi -  õpilased tegutsesid sihipäraselt arvestades oma rolli rühmas ( juht, autoriõiguse spetsialist, pildispetsialist teemaspetsialist). Tunni lõpus analüüsisid ja hindasid õpilased õpitulemuste saavutamist (vaatlejad, Külli Riistop, Eddi Tomband, Markus Metsaru).

Õpetaja Leena Valendi 6. klassi õuesõppe tunnis testisid õpilased mõisa tutvustatavaid radu. Õpilased õppisid eeskujulikult üles ehitatud ja läbi viidud tunnis esitama küsimusi ja kirjalike juhiste järgi tegutsema. Õpetaja mõjutas ja juhtis õppeprotsessi väga hästi. Vaatlejad Margus Saks, Marju Randlepp, Ardo Niinre) 

Peale lõunat mõisakooli sööklas jätkus päev seminari teise osaga, kus alustuseks tutvustas OÜ ELIIS esindaja Mart Raadik Harku Vallavalitsuse tellimusel valminud haridusasutuste veebipõhist haldussüsteemi HALDO, kus alates uuest aastast toimub valla kooli- ja lasteaiakohtade taotlemine ja prioriteetide alusel jagamine. E-keskkond aadressil www.haldo.ee, mille kasutajateks on lapsevanemad, vallavalitsus ja valla haridusasutused, muudab senisest tõhusamaks lasteaiakohtade ja 1. klassi kohtade taotluste haldamise ja info liikumise. HALDO võimaldab lapsevanematel muuta andmeid ning eelistusi lasteasutuste ja koolide osas ning jälgida taotluste lahendamise kulgu. Teoreetilise panuse ja rahvusvahelise teaduslik-praktilise kogemuse HALDO väljaarendamisse andis Norra Kuningriigi toetatav Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna projekt EEMD (Efektiivsus ja õiglus lasteaia- ja koolikohtade jagamisel: mehhanismi disain). HALDO on nimetatud projekti praktiline rakendus Eestis. Lapsevanemad saavad täita taotluse ja märkida oma eelistused, mida HALDO arvestab jaotusalgoritmis. Omavalitus saab muuta jaotusalgoritmi prioriteete (Lapse vanus, kaugus koolist, avalduse esitamise kuupäev). Koolid ja lasteaiad saavad jälgida laste vastuvõttude ja vanemate kinnituste seisu.

Avatud ruumi põhimõttel töötavates töötubades olid arutusel viis aktuaalset haridusküsimust:

1.      „Kas ja mil määral soovime toetada erakoolide tegevuskulusid aastast 2017 ja alates 2020?"

Kokkuvõtteks: Harku vald toetab neid vanemaid, kelle lapsed käivad erakoolis põhjusel kui vallal pole pakkuda kohta põhihariduse omandamiseks valla munitsipaalkoolis. Ka Rae vald talitab samamoodi - toetades erakoolide õpilasi, kellele ei ole olnud kohta pakkuda oma valla üldhariduskoolis. Keila linna esindaja sõnul toetab oma linn omavalitsuse territooriumil tegutsevat waldorfkooli. Teistel osalenud omavalitsustel on hariduspoliitilised otsused veel ees.

2.      „Millised haridustöötajate kuupalga alamäärad soovime töötajate motiveerimiseks kehtestada aastaks 2017?"

Kokkuvõtteks: Motiveeriv kuupalga alammäär haridustöötajatele on 20% üle keskmise palga ehk ca 1400 €.

3.      „Kuidas soovime jagada 1. klasside ja lasteaia kohti?"

Kokkuvõtteks: kuna kõiki erisusi ja juhtumeid ei suuda prioriteedid lahendada, siis vastavad vajalikud otsused tehakse kaalutlusõigusega kuhu kuuluvad valla haridusjuhid koos vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna esindajatega.

4.       „Kas ja millised on kaasava hariduse soovimatud mõjud, kuidas nendega toime tulla?" Kokkuvõtteks: Praktikas on õpetajale ja koolile HEV ja kasvatusraskustega toimetulek haridusasutustele kõige suuremaks ja keerulisemaks väljakutseks. Õpilast, vanemat ja last toetavaid vajalikke tugispetsialiste lihtsalt ei ole piisavalt, katmaks üha suurenevat vajadust. Vanemad soovivad, et nende tavalised lapsed ja andekad õpilased saaks häirimatult õppida ja õpetaja saaks aega HEV õpilaste kõrvalt ka nende lapsi õpetada. Haridusjuhtidel on keeruline motiveerida õpetajaid pühenduma HEV laste arengu toetamisele. Loosungit  „Kui õpilane ei saa õppida nii nagu õpetaja õpetab, siis tuleb õpetajal õppida õpetama nii nagu õpilane õpib" ei ole haridusasutused suutelised täitma. Lahenduseks on piirkonnas koolide loomine, kus on nii tava kui ka HEV klassid koos vajaliku personaliga.

5.       „Kas ja mida saame teha rühmas õppimise laiendamiseks koolides?"

Kokkuvõtteks: Rühmatööd on üliolulised muutunud õpikäsituse rakendamisel. Meeskonnatöö vajab harjutamist - ühelt poolt rikastab see õppeprotsessi metoodiliselt, teiselt poolt ootab tööandja töötajaid, kes suudavad ennast juhtida ja meeskonnas edukalt tegutseda.

Päeva lõpetasid Tartu Ülikooli eetikakeskuse ja MTÜ tulevikuhariduse PIRN esindajad Tiia Lister ja Margus Saks ettekandega „Eriliste vajadustega lapsed tavakoolis. Kuidas toetada õpetajat ja ennetada keerulisi olukordi?

Hetkeolukorda koolides iseloomustab: eriliste vajadustega laste ja nende tausta vähene tundmine; häiritud tunnirahu, mis segab õppimist; õpetajad, kes on harjunud üksi hakkama saama, ei tule toime; fookus hetkel üksiku lapse ja tema pere mõjutamisel, tagaplaanil on kollektiivi vajadused; tugispetsialistid on kui teenusepakkujast „tulekustutajad".

Toimetulekuks HEV laste toetamisel on vajalik paremini: tunda õpilase individuaalset eripära ja tausta; muuta koolikultuuri HEV lapsi „väljatõukavast" neid „kaasavaks"; saavutada õpetajate hea läbisaamine kõigi õpilaste ja peredega; panustada õpetajate meeskonnatööle; tugimeeskondade töötamist varajase sekkumise põhimõttest lähtuvalt, õpetada sõbralikult ja luua positiivne mikrokliima.

TÜ eetikakeskusest saab nõuandeid: õpilastega suhtlemiseks ja toimetulekuks; klassis töörahu saavutamiseks; heaks juhendamiseks ja õppimise korraldamiseks; tulemuslikkust ja eduelamust tagavate metoodiliste võtete leidmiseks; „juhtumite" ennetamiseks ja lahendamiseks ning koostööks kõigi koolikogukonna osapooltega.

Seminar täitis nii korraldajate kui ka seminarist osavõtnute ootused, kus tagasiside oli positiive, mida näitlikustab seminarist osavõtja tagasiside korraldajatele: „Olete väga tublid ja ettevõtlikud, haridusvaldkond edeneb Harkus väga hästi."

Haridus- ja kultuuriosakonna juhataja

Aivar Soe