Lasteaias siblivad ringi Pähklike, Pilveke ja Kobiseja. Kahe "siidika" nimi on veel väljaselgitamisel.

 

Kanad. Nad on meie toiduahela oluline osa. Kuid mõnele tähendavad nad enamat kui pearooga. Pangapealse lasteaias on viis siidikana, kes on sõbraks nii lastele kui ka õpetajatele. Nad kuuluvad meeskonda kui võrdväärsed partnerid, saades töö eest tasuks armastavaid pilke ja õrnu silitusi või hoopis maiustusi kohalikust mullahunnikust.  

 

Looduses tegutsemine annab meile piiramatud võimalused õpetada lastele empaatiat, üksteisega arvestamist ja tervislike eluviiside hindamist. Ammu on teada ka looma ja inimese vahelise suhtlemise teraapiline mõju. Koos kolleegiga, kes samuti kanade hingeeluga hästi kursis, tõdesime, et kiire elutempo juures on üks rahulik siidikanapere just see, keda oma perre vajame.

 

Tegutseme lindudega nii liivakastis kui ka rühmaruumis

 

Vahel on mõni kanake direktorile tema kabinetis seltsiks. Neid silitades ja hellitades tunnevad lapsed end "maandatult", olles samal ajal ka motiveeritud uutes tegevustes osalema. Kanad toetavad meid mitmes õppe- ja kasvatusvaldkonnas. Rühmaruumis kasutan spetsiaalseid lindudele kootud veste, mille külge kinnitan paberkaardil lugemis-, arvutus- või joonistusülesanded. Kana toimetab ülesanded lasteni. Vaipkattega ruumides töötamiseks on aga "mähkmed", kui ei soovi tegeleda liigse elevusega, mida kanakaka tekitada võib.

 

Lapsed, kes esialgu kanadega füüsilist kokkupuudet pelgavad, saavad neid lihtsalt jälgida. Vaatleme lindude käitumist, saame neid võrrelda ja tuua paralleele inimestega – igaüks on isemoodi. Hoolitseme lindude eest, korjame muna, toome neile toitu ja puhastame aedikut.

 

Selle käigus arendame matemaatikat (loendamine, suurused, orienteerumine ajas ja ruumis), kõnet (eneseväljendus, kirjutamine), kunsti- ja liikumisoskust (värvid, meisterdamine, söögist piltide loomine) ning õpime tunnetama keskkonda kui tervikut. Jälgime lastega alati, et linnud tunneksid end mugavalt ja turvaliselt.

 

Teraapiline õppetegevus lindudega leevendab ärevust

 

Suleline aitab lapsega kontakti luua ja sobib seetõttu kenasti ka erivajadustega lastega. Individuaalses töös pisematega olen teinud logopeedilisi harjutusi, matkides lindude häälitsusi ja puhunud laiali õrnu sulgi. Peenmotoorikat treenime üksikute terade söötmisega või ussikeste ja rohuliblede läbi võrgu pistmisega.

 

Õppides siidikanu paremini tundma, paneme neile ka isikuomadustega sobivad maakeelsed nimed. See innustab lapsi olema tähelepanelikud ja õpetab märkama ka meie endi tugevusi ning nõrkusi. Pähklike ja Pilveke said nime oma kauni sulestiku järgi, kuid Kobiseja muudkui lobiseb ja pahandab. Kahel kanakesel on nimi veel väljaselgitamisel. Linnud elavad meie lasteaias aasta ringi. Pehmemate talveilmadega kutsume nad kelgutama või õpetame toas jõulusalme. Kanadega tegutsemine toob lastele suurt rõõmu.

 

ELIKO KOLGA, Pangapealse lasteaia õpetaja

 

Foto: Eliko Kolga