Rannamõisa maastikukaitseala (65,6 ha) moodustati 1959. aastal, uus kaitse-eeskiri kinnitati 2000. aastal. Kaitseala väärtuseks on Rannamõisa pank ja klindipealne loomets, samuti allikalise veerežiimiga pangamets. Kaitseala loodeosas on sambakestega ürglooduse objektid Tilgu koopad ja liivakivipaljand.

Maastikukaitsealale on rajatud Tabasalu looduspark, mida läbivad matkarajad loodushuvilistele Eesti pankranniku ja selle kivimite, pangametsade maastike ning looma- ja taimeliikide tutvustamiseks. Rannamõisa tee äärsel niidualal kasvab kaitsealune aasnelk, samuti on haruldastest liikidest esindatud must tuhkpuu ja jumalakäpp.

Türisalu maastikukaitseala (27 ha) moodustati 1991. aastal suurejoonelise Türisalu panga, loopealse ja seal kasvava haruldase põõsasmarana kaitseks. Püstloodne Türisalu pank kõrgub merepinnast kuni 31 meetrini. Astangu alumises osas paljandub kambriumi liivakivi, ülemine osa koosneb ordoviitsiumi karbonaatsest ja terrigeensetest kivimitest. Kaitseala uuendatud piiridesse jääb ka Türisalu juga.

Kaitsealustest taimeliikidest kasvavad alal veel aasnelk, must tuhkpuu ja aas-karukell.

Vääna maastikukaitseala (407 ha) moodustati 1991. aastal põõsasmarana loopealsete, linnurikka Tõlinõmme järve ja Tõlinõmme raba kaitseks. Kaitsealal asub ka Vääna ehk Tõlinõmme kurisu, kuhu voolab Tõlinõmme järvest algav Kuriste oja ning Tõlinõmme soo (276 ha). Vääna maastikukaitsealal kasvab kaitsealune pruun raunjalg. Läänes ja lõunas ümbritseb kaitseala Vääna hoiuala.

Naage maastikukaitseala (4,6 ha) moodustati 2005. aastal sihiga kaitsta Põhja-Eesti pangametsi ja seal elutsevaid liike. Alal esinevad mitmed kaitset vajavad elupaigatüübid – lubjakivipaljand, Naage koopad ning rusukallete ja jäärakute metsad. Pangaastangus asuvad Naage koopad.

Muraste looduskaitseala (140,5 ha) moodustati 2005. aastal Põhja-Eesti paekalda ja metsade kaitseks. Alal kaitstakse lõiku Põhja-Eesti pangast ning haruldasi Eesti metsakooslusi (pangametsa), pärismaist loomastikku ja taimestikku ning mitmeid elupaigatüüpe – hallid luited, lubjakivipaljandid, vanad loodusmetsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad, rusukallete ja jäärakute metsad. Kaitsealal asub Eesti vanim puitmajakas, mis valmis 1859. aastal.

Looduskaitsealal on liigirikas linnustik: esineb punarind, käblik, võsaraat, metskiur, mustpea-põõsalind, käosulane, väike- ja salu-lehelind, leevike jt. Suurematest imetajatest leidub seal metskitse, põtra ja metssiga.

Muraste raba. Foto: Riho Kirss