Rannikureostus

Allikas: Päästeamet

Käitumisjuhis õnnetuspiirkonnas viibijatele:

  • reostunud alal ja selle läheduses elavatel inimestel piirata koduloomade liikumisvabadust;
  • palume lähiajaks planeeritud seltskondlikud üritused võimalusel edasi lükata;
  • reostuspiirkonda jäävates majapidamistes probleemide tekkimisel ja esmavajaduste rahuldamiseks võtta ühendust kohaliku omavalitsusega.

Ulatusliku rannikureostuse korral määratletakse hädaolukorrana sündmused, kui (nafta)reostus on rannikul ja selle likvideerimine on tehniliselt keeruline ning aega ja ressurssi nõudev protsess, põhjustades selle tõttu olulise kahju looduskeskkonnale (koristustööde hulk alates 5 tonnist või rannariba(de)l, mille pikkuseks on kokku üle 20 km ning koristustööd võtavad aega üle 7 ööpäeva).

Sellised rannikureostused tekitavad ulatusliku kahju eelkõige keskkonnale – nii elusale kui elutule loodusele, samuti võib halveneda reostunud piirkonna majanduslik võimekus ja maine.

Pikemaks ajaks võib olla häiritud mitmete elutähtsate teenuste toimepidevus: meretransport, sadamate toimimine ning päästetöö toimimine eritehnika, inimressursi ja juhtimisalase ressursi hõivamise tõttu.

Hädaolukord on tihedalt seotud ulatusliku merereostuse likvideerimise võimekusega, sest enamikel juhtudel läheb merereostus üle ulatuslikuks rannikureostuseks, kui reostust ei suudeta merel avastada, likvideerida või lokaliseerida.

Ulatuslikku rannikureostust tekitavad ohud: merereostus, laevaheitmete (sh pilsi- ja ballastvesi) vette laskmine, sadama akvatooriumi piirest väljuv reostus, varjumispaikade piirkondadest (nt Kunda varjusadam) väljuv reostus. Üks levinumaid laevaõnnetusi liikidest Läänemerel on madalikule sõitmine.

Allikas: Päästeamet