Mida suurem on kriis, seda kauem jõuab kohaliku omavalitsuse või riigi abi sinuni.

Ole valmis vähemalt seitse päeva iseseisvalt hakkama saama.

 

Tee kriisideks valmistumisel koostööd naabrite ja kogukonnaga, et olla valmis juhtudeks, kui:

 

• elektrit ei ole
• kodus ei tule kraanist vett ning kanalisatsioon ei toimi
• küte ei tööta
• gaasivarustus ei toimi
• puuduvad mobiil- ja andmeside ning internet
• kaardiga tasuda pole võimalik
• poest ei saa osta toitu ega muud vajalikku
• apteegist ei saa osta ravimeid
• tanklad ei toimi

 

Kuidas koos perega kriisideks valmistuda?

 

Kriisi alguses võtab asjade ümberkorraldamine aega. Selleks, et oleksid valmis kriisides hakkama saama vähemalt nädala, toimi järgmiselt:

 

• Varu koju piisavalt joogivett, ravimeid ja toitu. Seejuures soeta toiduaineid, mida sööd ka tavaolukorras ja mis ei rikne liiga kiiresti ja säilivad ka toatemperatuuril. Osa toitu võiks olla söödav ilma valmistamata.
• Mõtle läbi, kas sinu lähedased või tuttavad võivad kriisiolukorras abi vajada ja kuidas sina saaksid neid vajaduse korral aidata. Lepi nendega kokku, kuidas omavahel ühendust hoiate. 
• Koosta loetelu naabrite ja kogukonna olulisimate inimeste kontaktandmetest.

 

Ole teadlik, millised kriisiolukorrad võivad teid ohustada, mis on nende mõju pere igapäevaelule ning kuidas nendeks ühiselt valmistuda.

 

Rääkige omavahel läbi, kuidas erinevate ohtude korral käituda. Veendu, et kõik pereliikmed teaksid:

 

• millal ja kuidas abi kutsuda
• kus asuvad olulisimad vahendid, mida kriisiolukorras võib vaja minna
• kuidas vajadusel vett või gaasi kinni keerata ja elektrit välja lülitada
• kuhu saate ohu korral ajutiselt minna (maale, suvilasse, naabrite, sõprade või sugulaste juurde)
• missugustes olukordades on vajalik kindlasti kodust lahkuda ehk evakueeruda
• missugustes olukordades on ohutum jääda koju
• mida kodust lahkudes kaasa võtta
• kuidas koduloomade eest kriisiolukorras hoolitseda

 

Kuidas koos naabrite ja kogukonnaga kriisiks valmistuda?

 

• Tutvu naabritega ja vahetage telefoninumbreid.
• Tee endale selgeks, kes on kogukonna võtmeisikud (külavanem, korteriühistu esimees, asumiseltsi juht jne).
• Selgitage koos kogukonna võtmeisikutega välja piirkonna ohud ja eluliselt tähtsate teenuste katkemise mõjud ning mõelge läbi, kuidas nendeks ühiselt paremini valmis olla (näiteks elektrigeneraatori, veepumba, tulekustutusvahendite ja muude abivahendite ühine soetamine vmt).

 

Käitumisjuhised kriisiolukordadeks leiad: https://www.olevalmis.ee/

 

Soovituslik nädalane kodune varu:

 

• 21 l joogivett (vähemalt 3 l ööpäevaks ühe inimese kohta); 
• pakisupid/püreepulbrid; 
• purgisupid ja -road; 
• kuivikud ja -ained;
• konservid (liha, puu- ja juurviljad); 
• kommid, halvaad, küpsised; 
• imikutoit; 
• taskulamp ja varupatareid; 
• esmaabitarbed ning sulle ja sinu pere jaoks olulised ravimid; 
• patareide/aku pealt töötav raadio;
• küünlad ja tikud; 
• priimus - toidu ja vee soojendamiseks/valmistamiseks; 
• niisked hügieenilapid; 
• sularaha.

Allikas: Päästeamet

 

Toidu varumise põhimõtted:

 

• toit peab olema ohutu ja kvaliteetne tarbimiseks;
• toidukaup peaks olema pakendatud;
• toit peaks olema avatuna tarbitav ühe ööpäeva jooksul;
• toit peaks olema säilitatav temperatuuril 0°…+25° C, ning toode peab lühiajaliselt taluma temperatuuri -30°…+40°C; toidu eeldatavad säilitustingimused toatemperatuuril on olulised toidu ohutuse tagamiseks ning toidukauba pikaajaliseks säilitamiseks;
• toidu säilivusaeg võiks olla vähemalt 6 kuud;
• eelistatud on kuivtoit koduseks toiduvalmistamiseks; toidu pakend võiks olla piisavalt tugev, mugav käsitseda, säilitada;
• vali toit, mida su pere sööb;
• mõtle toiduvalmistamisele ilma elektri ja küttekoldeta (nt priimuse abil).

Allikas: Maaeluministeerium