Harku oja saab alguse Muraste rabast, mis asub Muraste külast lõunas teisel pool Tallinna-Klooga maanteed, ja suubub Harku järve. Oja pikkus on 16,5 km ja valgala 30,5 km² suurune. Lõunast suubub Harku ojja Harku karjäärist vett ära juhtiv kraav. Keskjooksul kulgeb oja piki Tabasalu raba lõunaserva. Suurema osa pikkusest voolab oja kunstlikus voolusängis.

Harku joastik saab oma vee Harku ojast, mis algab Muraste rabast ja suubub Harku järve. Oja pikkus on 16,5 km ja valgala 30,5 km² suurune. Lõunast suubub ojja Harku karjäärist vett ära juhtiv kraav. Keskjooksul kulgeb oja piki Tabasalu raba lõunaserva. Suurema osa voolab oja kunstlikus voolusängis. Joastik koosneb kolmest astangust, millest kõrgeim on 1,5 m.

Proomu allika paeastangu jalamil on 9 m pikkune lõik, kus avaneb 7 langeallikat, mille koguvooluhulk on 5–10 l/s. Allikas on kaitse alla võetud arheoloogiamälestisena.

Taari hiidrahn on põhiplaanilt piklik ja terava harjaga. Kivi pikkus on 13,6, laius 9,8, kõrgus 5,8, ümbermõõt 34,9 m.

Tilgu sadam on olnud juba vanast ajast praeguse Harku valla piirkonna parim sadamakoht oma järsu merepõhja languse tõttu.

Veel 1920. aastatel oli Tilgu rannas kaks sadamat, üks neist kuulus sõjaväele ja teine oli eravalduses, mis tegeles sadamate kohal olevast kivimurdest pärit paekivi väljaveoga. Varasemal ajal kasutati köisteed, millega lahti raiutud paelahmakaid laevadele toimetati ja hiljem asendati see kitsarööpalise raudteega. Osa paematerjali kasutati teadaolevalt ajalooliselt tähtsa sadamalinna Peterburi ehitamiseks.

Sadamas asub Tilgu supluskoht.

• Tilgu tee

Tilgu sadam. Foto: Riho Kirss
 

Tõlinõmme järv (6,5 ha) asub paeplatoo häilus, mille mõõtmed on ligikaudu 1,7 × 2 km.

Enne II maailmasõda oli see järv Eesti olulisemaid linnujärvi, kuid veetaseme alandamine 1937. aastal on järve tähtsust vähendanud.

Järv moodustus Litoriinamere laguunist, mille soostumine algas juba Antsülusjärve eksisteerimise ajal.

• Vääna maastikukaitsealal

Türisalu joastik koosneb kolmest astangust, mis on ülevalt alla lugedes kõrgustega 1,5 m, 2,5 m ja 1,0 m. Juga asub Türisalu ojal, mis kuival suvel on sageli veeta.

• Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteest põhja pool Türisalu bussipeatuse lähedal

Vääna jõgi algab Nabala külast 3,5 km lääneedela pool ja suubub Soome lahte. Jõe kogupikkus on 64 km, valgala 316 ruutkilomeetrit, enne merre suubumist (Vääna-Jõesuu külas) pöördub jõgi edelasse. Vahi külas on jõel väike joastik, kus vesi langeb astmena. Vesiveskid on jõel olnud Saku ja Hüüru mõisas.

Vääna jões käivad kudemas lõhi, meriforell, vimb ja jõesilm, leidub jõeforelli ja teibi ning sinna tõuseb merest ka noorangerjaid. Vimb tõuseb tavaliselt Tugamanni paisuni, harva ka kõrgemale.

• www.vaanaseltsimaja.ee

Vahiküla joastik toitub Vääna jõest. Umbes 50 meetri ulatuses asuvad kolm astangut, millest jõevoolu suunas viimane on 1,5 meetri kõrgune. Teised astangud on madalamad. Kuna Vääna jõgi kuulub Eesti keskmise vooluhulgaga jõgede hulka, ei kannata Vahiküla joastik veepuuduse all.
 

Tugamanni vesiveski rajati 1870. aastal Vääna jõe kaldale. Jõgi moodustab veski taga maalilise Vahiküla joastiku, millel langust 1,2 m. Vee kiire vool joastiku paeastanguist alla, keerised ning ümbritsev loodus koos ajaloohõngulise vesiveski hoonega pakuvad kauneid vaateid igal aastaajal. Tugamanni vesiveski on avatud ka kui konverentsikeskus.

• Puukooli tee, joastikule pääseb ligi Tugamanni vesiveski hoovist