Laste hoolekanne

Lastekaitse valdkonna peamiseks eesmärgiks on lapse õiguste ja heaolu igakülgne tagamine olenemata sellest, millises perekonnas või asendushoolduse vormis laps kasvab. Lapse arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaks on perekond ja lapsevanemal või last kasvataval isikul on esmane vastutus lapse õiguste ja heaolu tagamisel.

Igal lapsel on õigus turvalisele lapsepõlvele ja tema vajadustele vastavatele arengutingimustele. Lapse areng on otseses sõltuvuses tema suhetest vanemaga ning vanema oskusega näha lapse vajadusi. Mida paremini vanem teadvustab lapse vajadusi ja neile vastab, seda õnnelikuma lapse ta kasvatab.

Laste areng ja toimetulek haridusasutustes on väga erinev ning meie kõigi ülesanne on märgata varakult last, kes vajab täiendavat abi ja vanem nõustamist. Kohaliku omavalitsuse lastekaitse on lapsele ja perele abiks vajaliku nõustamise vm teenuse saamisel.

Tulenevalt Lastekaitse seaduse § 27 lg 1 on igaühel kohustus teatada abivajavast või hädaohus olevast lapsest. Teatada tuleb kas kohalikule lastekaitsele, politseile või helistada lasteabi telefonil 116111.

Abivajavast lapsest teatanud isikut ega teatamise fakti ei avalikustata, välja arvatud süüteomenetluses. Samuti on abivajavast lapsest teavitaval isikul enda või oma perekonna kaitseks õigus jätta teavitamisel enda kohta andmed avaldamata.

Lastekaitse Harku vallas

Harku vallavalitsuses on esimene lastekaitsespetsialist tööle võetud juba 1997. aasta jaanuaris. Seoses suurenenud laste arvuga ning suure töökoormusega loodi 2012. aastal lisaks teine lastekaitsespetsialisti ametikoht ning 2016. aastal kolmas.

Lastekaitsespetsialistide töövaldkond on jagatud piirkondade kaupa:

Kaja Saat: Adra küla, Harku alevik, Harkujärve küla, Humala küla, Kumna küla, Kütke küla, Laabi küla, Tiskre küla, Tutermaa küla, Türisalu küla, Valla täpsusega, Viti küla, Vääna-Jõesuu küla.

Helve Keel: Ilmandu küla, Meriküla, Muraste küla, Rannamõisa küla, Suurupi küla, Vahi küla.

Liisa RüütelLiikva küla, Naage küla, Sõrve küla, Tabasalu alevik, Vaila küla, Vääna küla.

 

Perekonda toetavad teenused

  • Lapse ja lapsevanema psühholoogiline nõustamine;
  • psühholoog lasteaias;
  • aktiivsus- ja tähelepanuhäire vm (ATH) laste ja vanemate nõustamine
  • teraapia (pereteraapia, saviteraapia, loovteraapia );
  • lepitamine peredele lahutuse puhul, lastesse puutuvate kokkulepete sõlmimine
  • lepitamine noortele, konfliktid peres või eakaaslastega koolis vm;
  • tugiisiku teenus lapsele või perele;
  • mobiilse noorsootööteenus (noorte tugigrupid, tugiisikud, nõustamine);
  • juhtumipõhine MDFT või sotsiaalse rehabilitatsiooniteenusele suunamine;

Tasuta teenusele suunab lastekaitsespetsialist eelneva vestluse ja taotluse alusel (kuni 5 korda).

 

Lapse heaolu

2016. aastal jõustunud lastekaitse seadus kohustab enne abivajavale lapsele
sobiva meetme kohaldamist hindama lapse seisundit kolmeteistkümnes valdkonnas, mis keskenduvad olulistele tahkudele lapse elus. Abivajaduse hindamisele kaasatakse erinevate valdkondade spetsialiste ning tehakse koostööd haridusasutustega.

Lapse heaolukolmnurk ehk enne abivajavale lapsele sobiva meetme kohaldamist hinnatakse lapse seisundit järgmistes valdkonnas. Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

 

Perekonnast eraldatud laste kaitse

Kui vanem on seadnud ohtu oma lapse elu ja tervise on eestkosteasutusel seadusest tulenev kohustus ja õigus korraldada lapse edasine elu lähtuvalt lapse huvidest. Kohalik omavalitsus peab perekonnast eraldatud lapsele eestkostja valimisel, lapsendamiseks nõusoleku andmisel, kasuperekonna sobivuse hindamisel ja lapse asendushooldusele paigutamisel lähtuma lapse üleskasvatamise järjepidevusest, arvestades lapse etnilist, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu.

 

Eestkoste seadmise nõustamine

Kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja. Eestkostet korraldab lapse rahvastikuregistri järgne kohalik omavalitsus. Eestkosteasutus selgitab välja eestkostjaks sobiva isiku ja tema nõusoleku saada eestkostjaks. Eestkoste seadmise otsustab kohus omal algatusel või kohaliku omavalitsuse või huvitatud isiku avalduse alusel.

 

Lapse perekonnas hooldamine või asendushooldusteenusele suunamine

Asendushooldusteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

Kohalik omavalitsus tagab lapsele asendushooldusteenuse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, kui:

  1. lapse vanem on surnud;
  2. lapse vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja;
  3. vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, seda on piiratud või see on täielikult ära võetus;
  4. laps on vanemast eraldatud.

 

Laps on perekonnas hooldamisel või asendushooldusteenusel kuni hooldusvajaduse lõppemiseni või täiskasvanuks saamiseni. Kui 18-aastane ja vanem noor jätkab õpinguid statsionaarses õppes või tervislikel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes, siis tagab kohalik omavalitsus lapsele asendushooldusteenuse ja  järelhooldusteenuse.

Kohalik omavalitsus võib tagada asendushooldusteenuse abivajavale lapsele, kelle hooldusõiguslik vanem või füüsilisest isikust eestkostja on andnud nõusoleku, et asendushooldusteenust osutatakse kuni 90 päeva või periooditi.

 

Lapsesse puutuvate vaidluste lahendamine

Kohus kaasab eestkosteasutuse arvamuse andmiseks lapsesse puutuvates vaidlustes. Arvamuse kujundamiseks toimub Lapse heaolu hindamine, vestlused lapse, vanemate ning teiste lähedaste isikutega. Kogutakse informatsiooni teistelt spetsialistidelt ning ametiasutustest. Kohus kaasab eestkosteasutuse arvamuse andmiseks lapse varaga seotud menetlustega. Arvamuse koostamisel lähtutakse lapse huvidest, arvestades alates 10 aastase lapse soovi ning noorema lapse soovi sõltuvalt tema arengutasemest.

Lapsest lahus elaval vanemal on lapsega suhtlemise korra kokkuleppimiseks võimalus pöörduda lahenduse leidmiseks esmalt eestkosteasutuse poole.

 

Juhtumipõhine nõustamine

Lapse hariduslik erivajadus, arengulised iseärasused, koolikohustuse mittetäitmine, toimetulek ja suhtlemisprobleemid lasteaias, koolis ja kodus jms juhtumipõhine nõustamine:

  • koostöö haridusasutuste ja lapsevanematega lapse käitumise-, õpiraskuse-, haridusliku erivajaduse-, vm probleemi ilmnemisel ja vajadusel nõustamine ja teenusele suunamine;
  • laste – ja noorte teemalaagrite kohta info jagamine ja laagrisse suunamine.

 

Perekonda toetavad teenused on psühholoogiline nõustamine; psühholoog lasteaias; teraapia (pereteraapia, saviteraapia,loovteraapia); lepitamine; kunstipõhine diaaditöö; tugiisikuteenus lapsele või perele; mobiilse noorsootööteenus (noorte tugigrupid, tugiisikud, nõustamine); alaealise rehabilitatsiooniteenusele suunamine läbi alaealiste komisjoni; toetusgrupid aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega (ATH) laste vanematele; Circle of Security vanemakoolitus programmi läbiviimine.

Tasuta teenusele suunab lastekaitsespetsialist eelneva vestluse ja taotluse alusel.