Ilmastikust tingitud hädaolukorrad

Allikas: Päästeamet

Torm

Maailma kontekstis on Eesti üsna tuulevaikne. Mõned korrad aastas on meilgi tormid. Inimesed peavad aru saama, et torm võib olla ohtlik. Veendu, et ka sinu pereliikmed teavad, kuidas tormi korral ohutult käituda.

Enne tormi: 

  • korja õuest kokku kergemad esemed ja lahtine mööbel; 
  • pargi sõiduk lagedale või garaaži; 
  • sulge kõik uksed ja aknad; 
  • arvesta võimalike elektrikatkestustega (lae mobiiltelefoni aku, otsi taskulamp jms);
  • varu joogivett, toitu, patareisid ja autokütust.

Tormi ajal:

  • püsi siseruumides; 
  • ära sõida autoga (kui sõit on vältimatu, siis tangi auto ning võta kaasa laetud mobiiltelefon); 
  • sõidukit juhtides vali sobiv kiirus ning arvesta, et teele võib kukkuda takistusi; 
  • tugeva vihma korral peata sõiduk teeserval ning lülita sisse ohutuled; 
  • hoia eemale maha langenud elektriliinidest (teavita neist Eesti Energiat telefoninumbril 1343 ja häirekeskust numbril 112; 
  • inimvigastuste ja otsest ohtu põhjustavate purustuste korral helista hädaabinumbril 112. 

 

Äike

Äike tekib tavaliselt kiiresti. Seepärast peab olema selge, mida teha. Tihti kaasnevad äikesega ohud: välk, tugevad hoovihmad, vali tuul, rahe ning isegi trombid. Oska õigesti käituda ja veendu, et sama teevad su lähedased.

Enne äikest:

  • paigalda kodule piksekaitsesüsteem;
  • eemalda kodumasinad vooluvõrgust ning antennikaabel televiisorist;
  • eemaldu veekogudest.

Äikese ajal:

  • ära ava veekraani - vesi on hea elektrijuht;
  • ära tee ahju ega pliidi alla tuld - laetud osakesed suitsus toimivad piksevardana;
  • ära varju üksikute puude, metallmastide ega -aedade lähedale - välgutabamuse võimalus on seal suurem.

 

Pakane

Tugev pakane võib tingida probleeme kütmisel, veetorustike ja trasside külmumist ning elektrikatkestusi. See kõik võib tekitada tuleohtu. Kindlasti veendu, et ka sinu pereliikmed oskavad ohte näha ning ennetada.

Erakordselt külma ilmaga:

  • küta puuküttega küttekollet üks ahjutäis korraga kaks kuni kolm korda päevas;
  • ära sulge siibrit liiga vara;
  • jälgi, et elektrilised küttekehad ei koormaks elektrisüsteemi üle;
  • mässi torud külmumisohu vältimiseks lisaisolatsiooniga;
  • kasuta jäätunud torusid üles soojendades soojakaableid või soojapuhurit; ära soojenda külmunud torusid lahtise tulega;
  • kui saad, püsi toas;
  • välja minnes riietu soojalt ning kihiliselt. Pööra tähelepanu eriti tundlikele kehaosadele;
  • vältimatu autosõidu korral täida paak kütusega. Võta kaasa laetud mobiiltelefon, soojad riided ning soe jook.

Külmakahjustuse korral:

  • vii kannatanu kiiresti sooja kohta ja alusta aeglast ülessoojendamist. Sügava alajahtumisega kaasnevate teadvushäirete ning südame seiskumise puhul helista viivitamatult 112. Seejärel hakka elustama: vabasta hingamisteed ning alusta kaudset südamemassaaži;
  • sügava alajahtumise korral alusta soojendamist seestpoolt väljapoole -s oojade aurude sissehingamine või sooja vedeliku joomine aitab organismil soojeneda.
  • jäsemete külmumise esimene märk on valu, seda aitavad leevendada aktiivsed liigutused ning massaaž;
  • külmakahjustuse järel ei tohi sauna minna, sest järsk temperatuuritõus võib olla eluohtlik;
  • külmunud käsi ega jalgu ei tohi panna kuuma vette, sest temperatuuri järsk muutus võib kudesid kahjustada;
  • külmalaine puhul hoia ühendust invaliidist või vanurist naabriga, samuti üksildastes maapiirkondades elavate sugulaste-tuttavatega;
  • tavalisest enam hoolitsust vajavad ka koduloomad; võimaluse korral luba õuekoer sisse. Väljas paku talle mitu korda päevas sooja toitu, samuti jälgi, et tal oleks tuulevari ja et ta ei peaks lamama paljal lumel.

 

Tuisk

Lumetuisk võib olla tõsiste tagajärgedega. Tugev tuul, suur külm ja ränk lumesadu võivad nii eraldi kui koos olla eluohtlikud. Veendu kindlasti, et ka su pereliikmed tunnevad ohte ja oskavad neid ennetada.

Enne tuisku:

  • varu joogivett, patareisid ning küttepuid;
  • arvesta võimalike elektrikatkestustega (lae mobiiltelefon, tangi auto, varu patareisid ja otsi taskulamp).

Tuisu ajal:

  • kui saad, jää tuppa;
  • õueminekuks riietudes arvesta, et tuul teeb ilma veel külmemaks; tuulise ilmaga pane selga rohkem riideid;
  • kui saad, ära sõida autoga, eriti kõrvalteedel; hädavajaliku sõidu korral võta kaasa laetud mobiiltelefon, lumelabidas, soojad riided ning soe jook;
  • teavet tuisu tõttu tekkinud takistustest sõiduteedel küsi maanteeinfo numbrilt 1510;
  • elektrikatkestustest teata Eesti Energia rikketelefonil 1343; maha langenud liinidest teavita ka häirekeskust telefonil 112;
  • inimvigastuste ning otsese ohu korral helista hädaabinumbril 112.

 

Üleujutus

Enamasti kutsuvad üleujutusi esile tugevad ja kestvad vihmasajud. Üleujutus võib teha palju kahju, kuna vesi on raske ja tohutult liikuv. Kindlasti veendu, et ka su pereliikmed on ohtudest teadlikud ning oskavad neid ennetada.

Enne üleujutust:

  • hangi võimalikult täpne ilma- ja veetaseme prognoos; uuri, millise veetaseme korral on sinu majapidamine ohus;
  • võimaluse korral ehita veetõkkeid;
  • ole valmis võimalikeks elektrikatkestusteks (lülita elekter välja nii ohu korral kui kodust lahkudes);
  • lae mobiiltelefon, otsi taskulamp, muretse patareidel töötav raadio jms;
  • varu joogivett, toitu, patareisid ja autokütust;
  • sulge kanalisatsioonitorude ning kraani äravoolutorude avad puupunnidega;
  • ühenda lahti kanalisatsiooni juhitud vihmaveetorud;
  • vii kodune vara ja saastumist põhjustavad kemikaalid võimaliku uputuse piirkonnas maapinnast kõrgemale;
  • ole valmis evakueerima.

Üleujutuse ajal:

  • kui vesi tungib hoonesse, tagane teisele korrusele, pööningule või katusele; õta kaasa hädaolukorraks vajalik: telefon, tekid, toit ja puhas joogivesi;
  • seadista raadio kohalikule raadiosagedusele, et olla välisilmaga ühenduses;
  • tee ennast või oma majapidamine päästjatele nähtavaks/kuuldavaks;
  • järgi evakueerimisel antavaid korraldusi;
  • väljas arvesta vee liikumisest tingitud ohtudega;
  • ära liigu üleujutatud piirkonnas;
  • hoia eemale üleujutatud alajaamadest, samuti elektriseadmetest ja –kaablitest;
  • inimvigastustest ning otsesest ohust teavita hädaabinumbril 112.

Allikas: Päästeamet

Sündmuste kalender


Kuva kõik sündmused

Vald arvudes

Rahvaarv: 14 852 (1.02.2019)
Pindala: 159,7 km²
Suurim asula: Tabasalu (3659)
Koole: 5
Lasteaedu: 7
Külasid: 22
Huvikoole: 1